Dorothyt terve ta pikka teekonna. Nad läksid mööda kollast kiviteed.Kui nad olid juba mitmeid miile ära kõndinud tegid nad väikse peatuse suure viljapõllu juures.Tüdruk kuulis äkki häält põllult.Ta läks hääle suunas.Dorothy ja Toto nägid pikka pulga otsas hernehirmutist.Herne hirmutis räägis neile kui kurb ta on kuna tal pole mõistus ega ta pole saanud ringi rännata.Siis tuli Dorothy mõte,et äkki saab Võlur Oz talle mõistuse anda.Ta tõstis hernehirmutise pulga otsast alla ja nad läksiki juba edasi kolmekesi. Mõne tunni pärast hakkas juba pimetaks minema ja nad otsisid kohta kus ööbida.Hernehirmutsi nägi maja kus ööbida.Majja jõudes jäid kõikk sügavasse unne.Dorothy ärkas hommikul kõva oige pealeTa läks asja uurima ja nägi Plekmeest.Ta küsis Plekmehelt:"kas sina oigasid."Plekmees vastas:"Mina jah ma olen nii kaua aega juba siin olnud aga keegi pole appi tulnud."Dorothy aitas Plekmeest ta õlitas Plekmehe roostes liigeseid
(Squalus acanthias) ( http://www.arkive.org/media/AA/AA81F1AE-E4D2-4C7A-AD44- 2C2C2A6F5CE2/Presentation.Large/Spinydogfishswimmingamongstweed.jpg) Värtnakujulise kehaga kerakala puhub end hädaohu korral õhku niivõrd täis, et muutub kera või põiesarnaseks. Sellises olekus ta jääb veepinnale, olles pöördunud kõhuga ülespoole, tema keha ogad tõusevad püsti nagu siilil ning on kindlaks kaitseks vaenlaste vastu. Ja ka sellele irevile aetud teravate lõugadega hernehirmutise kohutav välimus ajab kallaletungijaile hirmu peale. Kui hädaoht möödub, laseb kerakala oma vatsast õhu välja, laskub sügavamale ning tema keha omandab uuesti värtnataolise kuju. 4 Kerakalalaste üht esindajat okaskõhtu- võib kohata meie Kaug-Idas, Primorjes. See kala on kuni 25 cm pikkune. Pilt 2. Kerakala (Tetrodon sp.)(http://mangukoobas.lahendus.ee/media_files/210865l
o Mägiveised väiksema kartlikkusega kui teised veised o Tervisliku seisundi mõju pingviinipoegade põgenemiskaugusele kiskjast · Sotsiaalne keskkond ja stressi kordumine o Sotsiaalselt raskes keskkonnas kasvavad isendid on kartlikumad ja stressivastus tugevam o Kordumise korral: stressivastus kõrgeneb (ainult siis, kui saadakse aru, et see tõepoolest mõjub, nt jahimehe nägemine, hernehirmutise puhul see ikkagi paika ei pea) · Parasiidid o Toksoplasmoos areneb lõppvormis väga mõnes kaslases, tema vastsed satuvad mulda, arenevad kellekski, ja nii satuvad nad putukate kaudu mõnda looma (see on siis vahevorm) o Vahevormis satuvad nad ajju, mandeltuuma, kus on hirmutundlikkuse keskus mõjutavad kaslastesse suhtumist, ei karda enam nt kasse, mis oligi selle parasiidi