(«kastraaditüüp»), bilateraalne munandite alaareng, seksuaalfunktsioonide (erektsioon, ejakulatsioon) puudulikkus. Gonosoomidega XXXY (triplo-XY) hobune on interseksuaalne. Klinefelteri sündroomi võib kirjeldada üldise valemiga: 2A + nX + mY, kus n ja m on sõltumatud arvud ja võivad varieeruda vastavalt 1...4 ja 0...2-ni. Gonosomaalne aneuploidsus koduloomadel on peaaegu alati seotud sigimatusega, sageli ka hermafrodiitsusega. 32 Mosaiiksus ja kimäärsus Kimääri all mõistetakse isendit, kelle erinevate kromosoomidega rakupopulatsioonid pärinevad rohkem kui ühest sügoodist. Tuntakse sekundaarset ehk postsügootset. Kimäärsust, kus erinevad rakupopulatsioonid kombineeruvad kahe või mitme isendi (täiskasvanud või loote) kudedest pärast organogeneesi algust. Primaarne kimäärsus tekib kahe või enama embrüo rakkude ühendamisest (agregeerumisest) embrüonaalse arengu
( esimestel on üks kromosoom ülearu, teistel aga puudu) Selle nähtuse avastas C. Bridges 1916. aastal äädikakärbsel. inimesel esineva Downi sündroomi Aneuploidsust on kunstlikult tekitatud röntgenikiirgusega ja mõnede keemiliste ainetega. Klinefelteri sündroomi (gonosoomid XXY) on kirjeldatud kassidel, kel see esineb koos nn. kilpkonnavärvusega. Ka koertel ja sigadel on leitud gonosoomidega XXY isendeid. Sigadel esineb Klinefelteri sündroom koos hermafrodiitsusega (isendil esinevad nii isas- kui ka emassuguorganid rudimentaarsel kujul). Klinefelteri sündroomi on täheldatud ka jääradel, kusjuures sellega kaasneb günekomastia (piimanäärme areng isasloomal). Klinefelteri sündroom esineb ka veistel. Sellega kaasnevad kasvu- ja arenguhäired («kastraaditüüp»), bilateraalne munandite alaareng, seksuaalfunktsioonide (erektsioon, ejakulatsioon) puudulikkus. Gonosoomidega XXXY (triplo-XY) hobune on interseksuaalne.
trisoomikute sagedus. Arvatavasti hukkub loode, kellel puudub üks kromosoomidest, juba embrüonaalse staadiumi algfaasis. Sugukromosoomide (gonosoomide) aneuploidsust on loomadel ja inimesel enam uuritud, sest see esineb sagedamini. Klinefelteri sündroomi (gonosoomid XXY) on kirjeldatud kassidel, kel see esineb koos nn. kilpkonnavärvusega. Ka koertel ja sigadel on leitud gonosoomidega XXY isendeid. Sigadel esineb Klinefelteri sündroom koos hermafrodiitsusega (isendil esinevad nii isas- kui ka emassuguorganid rudimentaarsel kujul). Klinefelteri sündroomi on täheldatud ka jääradel, kusjuures sellega kaasneb günekomastia (piimanäärme areng isasloomal). Klinefelteri sündroom esineb ka veistel. Sellega kaasnevad kasvu- ja arenguhäired («kastraaditüüp»), bilateraalne munandite alaareng, seksuaalfunktsioonide (erektsioon, ejakulatsioon) puudulikkus. Gonosoomidega XXXY (triplo-XY) hobune on interseksuaalne.
annaabi.ee 
