5. Pidev protsess 6. Saadakse 4 viburitega varustatud spermi 7. Kestab kõrge vanuseni 8. Sugulise ja mittesugulise paljunemise erinevused 1) suguline paljunemine toimub sugurakkude abil aga mittesugulisel paljunemine toimub taime kasvuorganite abil 2) sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi. Mittesugulisel aga suur hulk järglasi. Suguline paljunemine: inimene paljuneb sugurakkude abil. Mittesuguline: käsn paljuneb pungudes 9. Keda nimetatakse hermafrodiitiks? Hermafrodiitideks nimetatakse loomi, kellel ühes ja samas organismis võivad esineda ka mõlema sugupoole paljunemisorganid. Seetähendab, et ühes ja samas organismis on olemas nii emas- kui ka isas sugurakke tootvad organd. 10. Kehasisese viljastumise eelised 1. Viljastumise tõenäosus võrreldes kehavälise viljastumisea on oluliselt suurem 2. Kuna viljastumine toimub emaslooma keha sees, on sugurakud kaitstud ärakuivamise eest ning sigimiseks ei ole vaja otsida veekogu 3
väike, sest viljastumine toimub emaslooma keha sees, siis on ka sugurakud kui ka viljastunud munarakud väliskeskkonna eest paremini kaitstud. Viljastumine on samatõhus, selle tõttu ei pea ka sugurakke nii suures hulgas tootma. 14. Mõnedel kehasisese viljastumisega paljunevatel loomadel võivad esineda ka mõlema sugupoole paljunemisorganid. See tähendab, et ühes ja samas organismis on olemas nii emas- kui ka isassugurakke tootvad organid. Selliseid loomi nimetatakse hermafrodiitideks, näiteks vihmaussid, kaanid, teod. 15. Partenogenees on üldjuhul emastel organismidel esinev paljunemisviis, mille puhul uus isend areneb viljastumata munarakust. Kuigi isasrakud ei osale, pole järglane emase kloon. Munarakk moodustub ikka meioosi teel ning hiljem munaraku kromosoomistik kahekordistub. Sellised järglased kannavad vaid pooli ema geene ning pole seega emaga identsed. 16. mittesugulise paljunemise meetodid ja organismid
selline DSX-valk, mis inaktiveerib emasputuka arenguks vajalike geenide toimet ning areneb isane äädikakärbes. “+” ja “-” tähistavad erinevate valkude esinemist või puudumist. 11.Homo-, bi- ja heteroseksuaalsus 12. Hermafrodiitsusgeenid hermafrodiitsusgeen (ingl. Hermaphroditic gene)- Varbussi hermafrodiitsusgeen (her 1-geen) kodeerib signaalmolekuliks oleva sekreteeritava valgu sünteesi, mille puudumisel arenevad X0-isendid hermafrodiitideks. 13. Geenidoosi kompensatsioon geenidoosi kompensatsioon (ingl. Gene dosage compensation)- Emasimetajatel on kahest X-kromosoomist üks juhuslikult valitud inaktiveeritud olekus. See tagab X-liiteliste geenide avaldumise emastel ja isastel. 14. Inimese genoom 1. Esialgne annotatsioon Haploidne genoom Diploidne genoom 2. ENCODE projekt Geenidelt käitumisele Selgitab kuidas kogu organism käitub 3
annaabi.ee 
