elukoosluse e. biotsünoosi. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Levila e. areaal ühe süstemaatikaüksuse asuala. Sümbioos eri liiki organismide vastastiku kasulik kooseluvorm. Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Herbivoorlus taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Ökosüsteem on isereguleeruv terviklik süsteem, kus aineringete kaudu on omavahel seotud BIOTSÜNOOS ja ÖKOTOOP. Biosfäär Maa pinnakihtide ruumiosa,mida asustavad elusorganismid. Suktsessioon koosluse järk-järguline asendumine ajas. ÖKOLOOGILISED TEGURID Abiootilised ( eluta looduse tegurid) Kliima · Sademed · Temperatuur · Tuul · Valgus · Maavärinad
Neutralism 0 0 populatsioonid ei mõjuta üksteist, ei vaja üksteist Amensalism 0 - üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel Konkurents - - liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu, üksteist ei vaja Parasitism + - Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus (herbivoorlus) + - Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik
NT: Eksperimendis eemaldati üks röövliik merekooslusest. Selle tulemusena vähem kui kahe aastapärast jäi kooslusesse varasema 15 liigi asemel järele vaid 8. Röövluse survest vabanemine viis saakliikide arvukuse suurenemisele ja toidukonkurentsist tingituna mõned liigid langesid kooslusest välja. Mutualistlikud suhted - sümbiootilised suhted: mõlemale organismile kasulik või vajalik kooselu.Ekspluateerivad suhted - ühele organismile kahjulik, teisele kasulik (kisklus,parasitism, herbivoorlus).Miks on mõõduka häiritusega aladel suur bioloogiline mitmekesisus? Suurem ruumiline heterogeensus-Lokaalses skaalas,Maastiku skaalas.Suktsessioonirea alguses ja lõpus olevate liikide samaaegne kooseksisteerimine.Hoiab ära konkurentsist tuleneva väljalangemise.Produktiivse-stabiilsuse hüpotees-Eeldatakse, et mitmekesisus on suurim stabiilses ja produktiivses keskkonnas, kuna saadaval on rohkesti energeetilisi ressursse
organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Biootilised tegurid on: - Tarbimine ehk organismidevahelised suhted, kus üks liik on teisele liigile energiliseks sisendiks (üks elab teise arvel, saab kasu). 14.1. Kisklus (kiskja – saakloom) – esinevad populatsioonilained ( saaki palju = kiskjaid palju; saaki vähem = kiskjaid vähem). Näited: ilves – valgejänes; hunt – kits; 14.2. Herbivoorlus e fütofaagia (taimtoiduline organism – taim) – taimetoidulisus, kus kasu on vaid loomale, kes teist ei tapa. Näited: orav – käbid; piison – preeriarohi; 14.3. Parasitism (parasiit – elusorganism) – kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Näited: paeluss – siga; puuk – inimene; sääsk – inimene; 14.4. Kommensialism ( kahe elusorganismi „kooselu“, kus üks saab energeetilist
populatsioonid ei mõjuta üksteist, ei vaja üksteist Amensalism 0 - üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel Konkurents - - liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu, üksteist ei vaja Parasitism + - Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus + - (herbivoorlus) Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + +
populatsioonid ei mõjuta üksteist, ei vaja üksteist Amensalism 0 - üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel Konkurents - - liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu, üksteist ei vaja Parasitism + - Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus (herbivoorlus) + - Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik
populatsioonid ei mõjuta üksteist, ei vaja üksteist Amensalism 0 - üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel Konkurents - - liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu, üksteist ei vaja Parasitism + - Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus (herbivoorlus) + - Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik
populatsioonid ei mõjuta üksteist, ei vaja üksteist Amensalism 0 - Üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel Konkurents - - liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu, üksteist ei vaja Parasitism + - Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus (herbivoorlus) + - Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik
Liikidevahelised suhted: ● Konkurents – liikide võistlus ressursside pärast. Koosluse mitmekesisus väheneb kõrgema troofilise astme eemaldamise tagajärjel. ● Mutualistlikud suhted – sümbiootilised suhted: mõlemale organismile kasulik või vajalik kooselu. Taimed seened mükoriisa. ● Ekspluateerivad suhted – ühele organismile kahjulik, teisele kasulik. Kisklus, parasitism, herbivoorlus. ● Häirituse mõju – looduslikud häirefaktorid – tuli, tormid, üleujutused, maavärinad jne. Häirete tulemusena vabaneb ressurss ellujäänutele ja kolonistidele. Suurim liigiline mitmekesisus on mõõduka häirituse tasemega piirkondades. BM väheneb kui häiritus on liiga sage, tugev või laiaulatuslik. Häiritus mõjutab sagedamini kõrgemaid troofilisi tasemeid.
kasvu. Populatsiooni arvukust reguleerivad näiteks energia ja toitainete kättesaadavus, toit, kiskjad ja haigustekitajad. Tihedusest sõltuvad: Mõned keskkonnategurid töötavad vastavalt populatsiooni tihedusele. Kui isendite tihedus on suur, on nende omavaheline liigisisene konkurents tihedam. Paljudes populatsioonides vähendab konkurents edukat arvukust, ressursidest saavad osa vaid tugevamad. Ka kisklus ja herbivoorlus on olulisemad tihedates populatsioonides. Saaklooma populatsiooni kasvamisele reageerivad kiskjad omapoolse arvukuse kasvuga. Parasiitide levik päraneb tihedates populatsioonides oluliselt, sama kehtib ka haigustekitajate kohta (kust on kõige tõenäolisem haigusi saada?). Tihedusest sõltumatud: Paljusid abiootilise keskkonna tegureid ei suuda populatsiooni arvukus mõjutada. Paljude organismide jaoks (kaudselt muidugi pea kõikide) on oluline ilmastik
Protsess on kindlasuunaline ja samades keskkonnatingimustes korduv. Liikidevahelised suhted: Konkurents liikide võistlus ressursside pärast. Koosluse mitmekesisus väheneb kõrgema troofilise astme eemaldamise tagajärjel. Mutualistlikud suhted sümbiootilised suhted: mõlemale organismile kasulik või vajalik kooselu. Taimed seened mükoriisa. Ekspluateerivad suhted ühele organismile kahjulik, teisele kasulik. Kisklus, parasitism, herbivoorlus. Häirituse mõju looduslikud häirefaktorid tuli, tormid, üleujutused, maavärinad jne. Häirete tulemusena vabaneb ressurss ellujäänutele ja kolonistidele. Suurim liigiline mitmekesisus on mõõduka häirituse tasemega piirkondades. BM väheneb kui häiritus on liiga sage, tugev või laiaulatuslik. Häiritus mõjutab sagedamini kõrgemaid troofilisi tasemeid. Levik ja koloniseerimine BM sõltub liikumis- ja levimisvõimest. Levik võib olla aktiivne või passiivne (tuul,
• Sellises keskkonnas võib leida tavaliselt K-valikuga populatsioone, mis üldiselt produtseerivad suhteliselt vähe järglaskonda, kellel on ellujäämise väljavaated head. Enamus populatsioone ei ole otseselt ei r- ega ka K-valikuga, vaid midagi vahepealset. r-valiku ja K-valiku määr võib populatsioonis muutuda aja jooksul, sõltuvalt keskkonnast, see näitab, kui tihedalt on elustrateegiad omavahel seotud. 122. Liikidevahelised suhted koosluses: konkurents, kisklus (herbivoorlus), neutralism, amensalism, parasitism, kommensalism, protokooperatsioon, mutualism (sümbioos) Liikidevahelised suhted Ökoloogiline konkurents tekib seal, kus osapooled kasutavad üht toitu või eluruumi ja mõjutavad seetõttu üksteise elutingimusi. Konkurents ei soodusta tavaliselt kumbagi osapoolt, tarbimine ja parasitism soodustavad seevastu ühte osalist teise arvel. Tarbimine - üks organism elatub teisest.
annaabi.ee 
