Lööbe levimise kiirus võib olla väga erinev alates mõnest tunnist kui kuudeni. Valu esineb tavaliselt bakteriaalsete või viirusinfektsioonide (Erysipelas, Herpes zoster) korral. 1. Lööbega viirusinfektsioonid: Enteroviirused : Coxsackie viirus: lööve vesikulaarne Herpesviirused:makulopapuloosne lööve areneb villideks. Tuulerõuged: täiskasvanueas nakatudes on oht tüsistuste tekkeks (sekundaarne bakteriaalne infektsioon, pneumonia, entsefaliit, hemorraagilised tuulerõuged). Vöötohatis: paapulite tekkimisele eelneb valu, paapuleid ümbritseb intensiivne punetus, kiiresti arenevad paapulitest villid, mis paiknevad kobaras, uusi ville tekib nädala jooksul, siis need kuivavad, tekivad koorikud.Huuleherpes: huule ja näo piirkonda tekib erütomatoossee põhjale kobar läbipaistvaid vesiville. Genitaalherpes: ulcereeruvad vesivillid genitaalide piirkonnas.
avaldumist Inkubatsiooni aeg on 10-28 ööpäeva Katarraalne periood Temperatuuri tõus Makulopapuloosne lööve, millest tekivad villid (1-6 ööpäeva) Korraga võib olla erinevas staadiumis ville ( Lööve levib tavaliselt juustega kaetud peanahalt, kaelalt ja näolt asümmeetriliselt üle kogu keha Lööve on sügelev sekundaarne bakteriaalne infektsioon kopsupõletik (pneumonia) entsefaliit hemorraagilised tuulerõuged Tüsistuste poolt on ohustatud rasedad, vastsündinud, immuunpuudulikkusega inimesed Tuulerõugete põdemise järel jääb viirus alati latentselt organismi Tuulutada ja koristada niiskelt ruume, kus haige viibib Jälgida õhutemperatuuri ruumis (et laps ei higistaks) Hoida patsiendi nahk puhas, abistada last hügieenitoimingutes Abistada patsienti villide peitsimisel antiseptilise preparaatidega Jälgida, et patsient võtab ravimeid
või mitmekoldelise vaskulopaatia ajuarterites. Ühekoldeline vaskulopaatia, mis tekib nädalaid või kuid pärast vöötohatise viiruse levikut kolmiknärvi innervatsioonialal, esineb vanemaealistel inimestel ja see avaldub suurekoldelise ajuinfarktina. Mitmekoldelise vaskulopaatia korral esinevad peavalu, palavik, psüühilised hälbed ja koldelised ärajäämanähud; selle olemuseks on aju kotikaal- ja subkortikaalosa isheemilised ja hemorraagilised infarktid. Aktiivse nakkusprotsessi esinemist kinnitab vöötohatise viiruse IgM ja IgG antikehade leid seljaajuvedelikus. Vöötohatise ennetamine Vöötohatise ennetamiseks kasutatakse nõrgestatud elusvaktsiini. Vaktsiini manustatakse üks annus (0,65 ml). Vaktsiin taasindutseerib tuulerõugete viiruse poolt kujundatud raku- ja osalt ka antikeha-immuunsuse vanemaealistel inimestel. Vaktsineeritakse järgmisi inimesi: · 50 aasta (ja eeskätt 60 a
Hemofiilia Teised nimetused: Koagulopaatiad; Hemorraagilised diateesid Definitsioon: Vere hüübimissüsteemi haigused, mille korral esineb veritsustendents tingituna ebaadekvaatsetest hüübimisfaktoritest. Põhjused, esinemissagedus ja riskifaktorid: Normaalne vere hüübimine on kompleksne protsess, milles osaleb 20 erinevat plasmavalku, mida tuntakse vere hüübimisfaktorite nime all. Normaalsetes tingimustes toimub rida keemilisi protsesse, mille käigus kasutatake ära hüübimisfaktorid fibriini moodustumiseks, mis peatab veritsuse. Kui esineb teatud hüübimisfaktorite osaline defitsiit või need puuduvad, siis vere hüübimine on takistatud ja tekivad erineva raskusastmega veritsusprobleemid. Mõned veritsushaigused on olemas juba sündides ning on põhjustatud harvaesinevatest pärilikest haigustest. Teised veritsushäired on tingitud teatud haigustest nagu vitamiin K defitsiit ja äga maksahaigus, või antikoagulantsete ravimite tarvitamis...
"Torkavad ja lõikavad jäätmed". Torkavad ja lõikavad jäätmed võib panna ühte ruumi koos vastavalt märgistustatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega. Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Nakkusohtlikud jäätmed Jäätmed on nakkusohtlikud, kui on teada või kahtlustatakse, et need on infitseeritud järgmiste haiguste tekitajatega: katk, siberi katk, hemorraagilised palavikud (Ebola, Lassa, Marburger jt.) 5 Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (haigla, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev haigla
Teise astme põletused jagunevad villilisteks ja osaliselt dermaalseteks põletusteks. Villilise põletuse puhul tekivad väikesed teravad villid, mille sisu on kollakas ja läbipaistev. Need võivad ilmuda kuni 8 tundi peale traumat. Dermaalse põletuse korral kahjustub pärisnaha papillaarkiht ning põletuspinnale tekivad suured villid, mis on täidetud sültja eksudaadiga. Dermilise põletuse haava põhi on valkjas, kahvatu, marmoreeritud ning esinevad hemorraagilised täpid. Teise astme põletus paraneb 3-4 nädalaga karvanääpsudes ja näärmetes säilinud epiteliaalelementide arvel. Põletuse paranemisel võib jääda arm. (Kaha 2010: 24-25). Villide kirurgiline eemaldamine võimaldab paremat taastumist kui nende puutumata jätmine. Ville, mis on väiksemad kui patsiendi väikese sõrme küüs, ei tohi eemaldada ega kahjustada. (Murphy jt 2014: 27). 1.3. III astme põletus
Tasuta arstiabi saab umbes 5% elanikkonnast.Peale euroopaliku meditsiini kasutatakse ka ajurvedameditsiini ning mõnevõrra ka yunnani ja tiibeti meditsiini.Põetatakse kõige rohkem nakkus- ja parasiithaigusi, kuna HIV protsent on suhteliselt kõrge.Laste surma põhjustavad peamiselt soole-ja piisknakkused ning alatoitluse tagajärjel tekkinud haigusseisundid.Täiskasvanute surmapõhjusteks on malaaria,teetanus,leepra,katk,marutõbi,filarioosid ja hemorraagilised viirushaigused. Haridus Koolieelset kasvatust annavad 3-6 aastastele peamiselt eraasutused,8-kl. põhikool hõlmab 5-kl. algkooli 6-11 aastastele ja 3-kl.keskastme,keskkool on 2-astmeline,kõrgkool kestab keskmiselt 4 aastat.Põhikooli lõpetanu võib astuda erialakooli,keskkooli noorema astme lõpetanu aga kõrgkooli,millest enamus on tasulised.Algõpetust antakse emakeeles kas inglise,hindi või kohalikus keeles.
Selle nakkushaiguse teadaolevad looduskolded asuvad Põhja-Eestis, sealhulgas Pakri ja Prangli saartel. Varem on ka malaaria olnud Eestis kohalik haigus, kuid selle haiguse järjepidev epideemiaprotsess lõppes 1949. a. Alates 1960. aastatest olid malaaria ohukontingendiks Aafrikas töötanud meremehed. Sääskede poolt siirutatavaist nakkushaigustest on tuntumad malaaria, arboviirusentsefaliidid ja hemorraagilised palavikud (dengueja kollapalavik). Nende tõrje korraldamine on tähtis ülesanne. Kollapalaviku (febris flava) kui eriti ohtliku nakkushaiguse tõrje on korraldatud rahvusvahelise leppega. Transmissiivsed nakkushaigused levivad enamasti soojas kliimavöötmes. Paraskliimavöötmes paiknevas Eestis seostub sääskedega malaaria ja tulareemia levik. SÄÄSED - MALAARIA · Malaaria levik on parasiithaigus, mille tekitajateks on neli alglooma. Kõige kaugemale
· Põhjus: Liigne X kromosoom meestel (XXY). 3 · Esinemissagedus: 1:700-1000 vastsündinud poisil. · Iseloomulikud tunnused: kõrge kasv, pikad käed/jalad, lõtvus, loidus, vaimne alaareng, suguvõimetud, naiselikud proportsioonid. · Esmakordselt kirjeldati 1942. aastal. Hemofiilia Teised nimetused: Koagulopaatiad; Hemorraagilised diateesid Definitsioon: Hemofiilia on pärilik veritsustõbi. Haiguslik kalduvus verejooksude tekkeks ja mittetõkestumiseks. Põhineb vere puudulikul hüübimisprotsessil. Põhjused, esinemissagedus ja riskifaktorid: Normaalne vere hüübimine on kompleksne protsess, milles osaleb 20 erinevat plasmavalku, mida tuntakse vere hüübimisfaktorite nime all. Normaalsetes tingimustes toimub rida keemilisi
Haiguse raskema kulu korral tekivad kesknärvisüsteemi kahjustused, millele järgneb surm. Koerad muutuvad raevukaks, neil esineb tugev sügelemine, paralüüsid tekivad lõua- ja farünksi piirkonnas, mille tagajärjel tekib tugev salivatsioon. Haigusnähud sarnanevad marutaudile. Dif.diagnoos: veised – marutaud, BSE (hullulehmatõbi); sead - Sigade Tescheni tõbi, Sigade katk, Sigade gripp, SRRS, Sigade parvoviroos, Söödamürgistus. Lahangul: fibronekrootiline riniit, kopsuedeem, hemorraagilised lümfisõlmed, nekroosid maksas, põrnas, meningoentsefaliit. Diagnoosimine: Viiruse isoleerimine (peaaju, maks, põrn, kopsud, l/sõlmed), Identifitseerimine (kasvab hästi rakukultuuris), NR, ELISA IFM, seroloogiline uurimine, eosinofiilsed inklusioonid neuronite ja lümfisõlme epiteeli tuumades. Viirust võib isoleerida kraniaalnärvide ganglionitest ja ajust. Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond –
Insuldi neuroloogiline pilt - Algab järsku - Jäsemete nõrkus, ühe kehapoole halvatus - Kõnehäired - Taju ja nägemise häirede - Sümptomaatiline pilt sõltub sellest milline veresoon ummistunud on. Enamasti esineb vasakus hemisfääris keskmise ajuarteri varustusalal - Transitoorne isheemiline atakk – lühiajaline verevarustuse häire, sümptomid mööduvad vähem kui 24h pärast Hemorraagiad Hemorraagia – veritsus ajukoes. U 20% insultidest hemorraagilised - Ühe kehapool enõrkus - Tundlikkuse ja nägemise häired - Afaasia - Tavalised on teadvusseisundi häired, tugev peavalu - Põhjuseks on kõrge ererõhk või hüpertensioon, arterite kongenitaalselld defektid jne Ajutraumad - Traumaatiline ajukahjustus – mehaanilisest vigastusest tekitatud ajukahjustus. Enamasti kukkumised või liiklusõnnetused - Uuringutes on kasutatud väga üldises tähenduses, vahel arvatakse ka insulti ja anoksiat siia
Vaja – ükski viirus ei tungi rakku ilma retseptorita, kui on mitu varianti, viirus ei saa nakatada tervikuna liiku, näide herpesiviiruste kohta, mõningaid suudab mõningaid mitte. 2. Valgud 3. Glükosiidsed, glükolipiidsed jne ABO ja teised veregrupid 4. Immuunreaktsioonides osalevad valgud. Organism võib hävitada ennast kui patogeeniga kokku satub, bakter ei saa edasi levida, organism sureb aga poluplatsioon võida, inimese korral on seda väha – hemorraagilised viirused Aafrikas, kaitse forseeritakse nii tugevalt et see hävitab enda. Kaitsemehhanismid on tuigevad ja need hävitavad. Omandatud immuunsus omav väikset osa, tema käivitamine võtab kaua aega, ta on efektiivne aga aeglane nö. Enamiku koormuse saab kaasasündinud immuunsus, see ei tee vigu. Omadatud teeb vigu – autoimmuuhaigused. Kaasasündinud immuunsus barjäärid – Füüsilised: nahk, kitiinkest, munakoor,lima, temperatuur bakteritel kitsas temp
- Sümptomid peaksid kestma rohkem kui 24h - 3 tüüpi: isheemiline (takistus), intratserebraalne hemorraagia, subarahnoidaalne hemorraagia - Võib esineda igas vanuses, ka enne sündi - Jäsemete nõrkus, ühe kehapoole halvatus, kõnehäired, taju häired, nägemishäired, sõltub milline veresoon ummistunud on. Mis on isheemia? Mille tõttu võib isheemia tekkida? Mis on hemorraagia? - Veritsus ajukoes - U 20% insultidest on hemorraagilised - Ühe kehapoole nõrkus, tundlikkuse häire, nägemishäired, afaasia, tugev peavalu, kooma - Põhjuseks kõrge vererõhk või hüpertensioon, arterite kongenitaalsed defektid Lühidalt - mis on angioom ja aneurüsm? - Aneurüsm - veresoone seinal on mullikesed, veresoone sein on nõrgem ja paisutab mulli üles; peavalu Mis on vaskulaarsete häirete peamised riskifaktorid? Mis on peamised soovitused vaskulaarsete häirete ennetustöös? - Vähene aktiivsus - Rasvane toit
Patogenees. Võimelised nakatama makrofaage, võimalik, et põhjustama raku- ja vaskulaarse kahjustuse mediaatoreid. T-rakk-indutseeritud immuunpatoloogia võimendab oluliselt koedestruktsiooni. Inkubatsiooniperiood 10-14 päeva. Haigused. • Lümfotsüütne kooriomeningiit (LCM). Palavikuline haigus gripilaadse müalgiaga. 10% kliiniliste KNS-infektsiooni tunnustega. Kui meningeaalhaigus on, siis algab 10 päeva pärast esimest faasi, paranemine täielik. • Lassa ja teised hemorraagilised palavikud. Lassa palavik endeemiline Lääne-Aafrikas: palavik, koagulopaatia, petehhiad, mõnikord vistseraalne verejooks, maksa ja põrna nekroos, vaskuliiti ei teki. Šokk võib tekkida, südame ja maksa kahjustused ka. Koldeid KNSis pole. Farüngiit, diarröa, oksendamine võivad esineda. Diagnostika. Seroloogia ja RT-PCR. Rutiinse isolatsiooni jaoks viirused liiga ohtlikud. Võtta tasub kurgu- ja uriiniproove, aga laboritöötajatel on oluline risk nakatuda (3. astme labor LCM-i ja 4
tööriided, patsiendi voodiriided, protseduuridel kasutatav tekstiil, väga määrdunud voodipesu). Must pesu asetada kohe õigesse kotti, et vältida hilisemat musta pesu sorteerimist. Nakkusohtliku pesu käsitsemine Pesu on nakkusohtlik järgmiste nakkushaiguste korral: · vere kaudu levivad nakkused; · ägedad soolenakkused · lahtine tuberkuloos; · difteeria; · zoonoosid (katk, siberi katk); · poliomüeliit; · hemorraagilised palavikud. Nakkusohtlik pesu tuleb tekkekohas panna pesutemperatuuril sulavasse kotti. Nakkusohtliku pesu käsitsemisel tuleb kanda ühekordselt kasutatavaid kaitsekindaid ja kilepõlle või katsekitlit, mis tuleb peale kasutamist koheselt panna bioloogilistesse jäätmetesse. Koti mahust tohib täita maksimaalselt ½ -ni, et saaks kotisuu korralikult sulgeda ja kott ei puruneks liigse raskuse all. Pesukotte ei tohi asetada põrandale. Pesu ja pesukotte ei tohi võtta sülle
665 Kiirabi tööjuhised bioloogilise saaste keskkonnas Võimalikud viisid bioloogilise ohuga kokkupuuteks: 1) väljakutsel selgub, et patsiendil /surnul võib esineda ohtlik nakkushaigus, 2) teadaolevalt nakkushaige transport haiglasse, 3) bioterrorismi intsident (nt tundmatu pulber kirjaümbrikus, haiguspuhang). Bioloogilise relvana kasutatavad võimalikud inimeste haigused / haigustekitajad: antraks (ei ole nakkav), botulism (ei ole nakkav), hemorraagilised palavikud, katk, rõuged (haigusena likvideeritud), tulareemia (ei ole nakkav), koolera, Q-palavik (ei ole nakkav). Mitte kõik bioloogilise relvana kasutuses olevad haigused pole inimeselt inimesele ülekanduvad (nakkavad) haigused! Viited eriti ohtlike nakkushaiguste võimalikule esinemisele Patsient on olnud hiljuti riskipiirkonnas ja patsiendil esineb külmavärinaid, palavikku, kõhulahtisust, löövet;
annaabi.ee 
