Tema tärkliserikast risoomi kasutatakse mitmel pool nagu näiteks Uus-Meremaal maooride poolt toiduks. Risoom sobib ka õlle pruulimisel ning suurepärase kliistri tegemiseks. Jaapanis süüakse kilpjala võrseid. Tänu iseloomulikule lõhnale peletavad tema lehed eemale paljusid putukaid. Kogu taim on siiski mürgine. Tema söömine põhjustab taimtoidulistel loomadel terve rea nii akuutseid kui ka kroonilisi toksilisi sündroome tiamiini defitsiiti hobustel ja sigadel, akuutset hemorraagiat veistel, silma võrkkesta degenereerumist lammastel, kusepõie ning mao ja söögitoru neoplaasiaid mäletsejatel). Kilpjalg on teadaolevalt ainus kõrgem taim, mis põhjustab loomadel vähki. Kantserogeeniks (samuti võrkkesta degenereerumise ning müeloidse aplaasia põhjustajaks) on ptakuilosiid (ptaquiloside) saponiinid Saponiinid on taimsed glükosiidsed pindaktiivsed seebitaolised (sapo=seep, ladina k.) ained, mis panevad vesilahuse vahutama
aastastel ja vanematel on tähtsateks sõltumatuteks riskifaktoriteks hüpertensioon, varasem insult, TIAd, südame koronaarhaigus, südamepuudulikkus ja diabeet. Ka alkoholi liigtarbimine ja rasvumine on olulisteks riskifaktoriteks insuldi tekkel. Subarahnoidaalne ja intrattserebraalne hemorraagia. e ajuverevalandus. Ravi Hemorraagia e verevalandus: neuroloogias eristatakse peamiselt ajusisest ehk intratserebraalset ja ajukelmete alust (ämblikvõrkkelme alune) ehk subarahnoidaalset hemorraagiat. Intratserebraalse hemorraagia põhjused: peamine põhjus on arteriaalne hüpertensioon (arterite rõhk on liiga kõrge). Sel puhul ravi harva kirurgiline. Kliiniline pilt: peavalu, oksendamine, teadvusehäire, koldeleid sõltuvalt hemorraagia lokalisatsioonist. Subarahnoidaalse hemorraagia põhjused: 50-80% aneurüsmi ruptuur, arterivenoossed malformatsioonid (kasvaja, veresoone pusa), hemofiilia (pärilik veritsustõbi, kus veri ei hüübi
pool nagu näiteks Uus-Meremaal aborigeenide poolt toiduks. Risoomi kasutatakse ka õlle pruulimisel ning suurepärase kliistri valmistamiseks. Jaapanis süüakse kilpjala võrseid. Tänu iseloomulikule lõhnale peletavad tema lehed eemale paljusid putukaid. Kogu taim on siiski mürgine. Tema söömine põhjustab taimtoidulistel loomadel terve rea nii akuutseid kui ka kroonilisi toksilisi sündroome tiamiini defitsiiti hobustel ja sigadel, akuutset hemorraagiat veistel, silma võrkkesta degenereerumist lammastel, kusepõie ning mao ja söögitoru neoplaasiaid mäletsejatel). Kilpjalg on teadaolevalt ainus kõrgem taim, mis põhjustab loomadel vähki. Kantserogeeniks (samuti võrkkesta degenereerumise ning müeloidse aplaasia põhjustajaks) on ptakuilosiid (ptaquiloside. Saponiinid on taimsed glükosiidsed pindaktiivsed seebitaolised (sapo=seep, ladina k.) ained, mis annavad vesilahusele vahutavad omadused. Saponiine leidub sojaubades, suhkrupeedis,
puusa- ja hüppeliiges. Ravi: 1. Esmalt tuleb jalg fikseerida tugisidemega. Puhkus 24-36 tunni jooksul aitab ära hoida venitatud ligemendi vigastused tulevikus. Soovitust peaks tõsiselt võtma liikumisel treppidel, istumisel madalale toolile ehk tegevustel, mis nõuavad väga tugevat lihaskontraktsiooni ning mis segavad paranemisprotsessi. 2. Jääkott aitab vähendada hemorraagiat ja turset. Jääkotti tuleb kasutada päeva jooksul mitmel korral lühikestel perioodidel (20-30 minutit). Vältimaks naha külmumist, panna jääkott rätiku sisse. 3. Kompressiooni võib avaldada elastiksidemega või ka lahasega. See peaks asetsema umbes 10 cm üleval ja allpool põlve. Kompressioon tuleb asetada distaalselt proksimaalsele. 4. Alajäseme elevatsiooni tuleb soovitada vedeliku paisu ennetamiseks. Vedeliku
annaabi.ee 
