Kuid abiellumisega tekkis probleeme selles, et Eduard polnud veel Antoniega ametlikult lahutatud. Alles aasta pärast leidis ta Antonie Riiast üles ning nad said lahutatud. Eduard abiellus Lindaga. 1905. aasta 14. oktoobril algas Eesti poliitiline üldstreik. Eduard Vilde esines palju kõnemehena ja võttis osa tänavademonstratsioonidest. Kui streik suruti maha, algas suur vangistamise laine. "Uudised" suleti ning selle osalised võeti kinni. Vilded põgenesid Helsinkisse. Tsaari käest olid nad pääsenud, kuid 1. detsembril 1909 toimus protsess "Uudiste" liikmete vastu. Eduard Vildele määrati 6 aastat snnitööd. Vilded põgenesid Berliini. Seal ei saanud nad kauaks jääda ning sõitsid Zürich'i. Peamiseks rahaallikaks oli jutude kirjutamine. Koliti Helsinkisse. Eduard Vilde hakkas toimetama ajakirja "Kaak". Kuid siis pidid Vilded jälle põgenema, Kopenhaagenisse. See aasta mida nad seal veetsid oli raskeim immigrantide elus. Raha peaaegu polnud.
Kuid abiellumisega tekkis probleeme selles, et Eduard polnud veel Antoniega ametlikult lahutatud. Alles aasta pärast leidis ta Antonie Riiast üles ning nad said lahutatud. Eduard abiellus Lindaga. 1905. aasta 14. oktoobril algas Eesti poliitiline üldstreik. Eduard Vilde esines palju kõnemehena ja võttis osa tänavademonstratsioonidest. Kui streik suruti maha, algas suur vangistamise laine. "Uudised" suleti ning selle osalised võeti kinni. Vilded põgenesid Helsinkisse. Tsaari käest olid nad pääsenud, kuid 1. detsembril 1909 toimus protsess "Uudiste" liikmete vastu. Eduard Vildele määrati 6 aastat snnitööd. Vilded põgenesid Berliini. Seal ei saanud nad kauaks jääda ning sõitsid Zürich'i. Peamiseks rahaallikaks oli jutude kirjutamine. Koliti Helsinkisse. Eduard Vilde hakkas toimetama ajakirja "Kaak". Kuid siis pidid Vilded jälle põgenema, Kopenhaagenisse. See aasta mida nad seal veetsid oli raskeim immigrantide elus. Raha peaaegu polnud.
Kuid abiellumisega tekkis probleeme selles, et Eduard polnud veel Antoniega ametlikult lahutatud. Alles aasta pärast leidis ta Antonie Riiast üles ning nad said lahutatud. Eduard abiellus Lindaga.1905. aasta 14. oktoobril algas Eesti poliitiline üldstreik. Eduard Vilde esines palju kõnemehena ja võttis osa tänavademonstratsioonidest.Kui streik suruti maha, algas suur vangistamise laine. "Uudised" suleti ning selle osalised võeti kinni. Vilded põgenesid Helsinkisse. Tsaari käest olid nad pääsenud, kuid 1. detsembril 1909 toimus protsess "Uudiste" liikmete vastu. Eduard Vildele määrati 6 aastat snnitööd.Vilded põgenesid Berliini. Seal ei saanud nad kauaks jääda ning sõitsid Zürich'i. Peamiseks rahaallikaks oli jutude kirjutamine. Koliti Helsinkisse. Eduard Vilde hakkas toimetama ajakirja "Kaak". Kuid siis pidid Vilded jälle põgenema, Kopenhaagenisse. See aasta mida nad seal veetsid oli raskeim immigrantide elus. Raha peaaegu polnud
kontsertsarjaga "11 unustamatut õhtut...". 3 Fakte ja Liikmetest Liikmed: Hendrik (Henkka, Henzu, Sallu, Hendri)- Hendrik Sal-Saller, sündis 31. jaanuar 1966, kitarr, vokaal, temast on eesti meedias nii palju juttu olnud, et raske kohe miskit lisada:), õde Jana, nimepäev 19. jaanuar, elab nüüdsel ajal põhiliselt Tallinnas (Kadriorus), vahel harva satub Helsinkisse. Hendrik Sal-Saller ja tema elukaaslane Berit Veiber on 17.septembrist 2007 lapsevanemad. Poisslapse nimeks pandi Sebastian. Urmas (Ummi, Urmsik)- Urmas Jaarman, 20. juuni 1972 (nimepäev 30. oktoober), basskitarr, taustvokaal, tartlane (enda sõnutsi "partidele persse puhuja" või vähemalt oli seda ca 1996. aastal), köidikutest vaba, aga käed on seotud (elukaaslane ja tütar), mängis The Claymakersis 1990
Kuid abiellumisega tekkis probleeme selles, et Eduard polnud veel Antoniega ametlikult lahutatud. Alles aasta pärast leidis ta Antonie Riiast üles ning nad said lahutatud. Eduard abiellus Lindaga. 1905. aasta 14. oktoobril algas Eesti poliitiline üldstreik. Eduard Vilde esines palju kõnemehena ja võttis osa tänavademonstratsioonidest. Kui streik suruti maha, algas suur vangistamise laine. "Uudised" suleti ning selle osalised võeti kinni. Vilded põgenesid Helsinkisse. Tsaari käest olid nad pääsenud, kuid 1. detsembril 1909 toimus protsess "Uudiste" liikmete vastu. Eduard Vildele määrati 6 aastat snnitööd. Vilded põgenesid Berliini. Seal ei saanud nad kauaks jääda ning sõitsid Zürich'i. Peamiseks rahaallikaks oli jutude kirjutamine. Koliti Helsinkisse. Eduard Vilde hakkas toimetama ajakirja "Kaak". Kuid siis pidid Vilded jälle põgenema, Kopenhaagenisse. See aasta mida nad seal veetsid oli raskeim immigrantide elus. Raha peaaegu polnud.
Olles lõpetanud Narva linnakooli läks ta 1908. aastal Riiga tutvuma dekoratsioonimaaliga. Suurenenud huvi kunsti vastu viis ta Münchenisse õppima A. Azbe kunstikooli, kus pandi suurt rõhku realistlikule joonistusele ja maalitehnilistele küsimustele, tänu millele sai ta hea professionaalse kunsti hariduse. Vabal ajal tegeles ta anatoomiaga. Peale kooli lõpetamist sooritas ta matka Itaaliasse. 1914. aastal jõudis ta tagasi Narva, siirdudes aga varsti Petrogradi ning sealt Helsinkisse. Hiljem täiendas ta end maali vallas Moskvas, töötades samal ajal tehases töölisena. 1917. aastal tuli ta Eestisse, jäädes esialgu Narvasse kooliõpetajaks. 1918. oli üks kunstikooli "Pallas" asutajates. Isiksuselt oli väga tugev, aktsepteeris igaühe isikupära. 46 aastaselt sai ta professoriks. Suri 20. aprill 1961.Eesti kunstielu orbiiti jõudis ta 1914. aastal seoses kunstinäitusega Tartu Vanemuise ruumes. Ta
avaldas omaloomingut. Muuhulgas ilmus siin Vilde kõige tuntum noorsoojutustus "Minu esimesed "triibulised."" Ajakirjanikuamet oli Vildele nii elatusallikas kui võimalus realiseerida oma vaateid ja veendumusi.(3) 1905. aasta 14. oktoobril algas Eesti poliitiline üldstreik. Eduard Vilde esines palju kõnemehena ja võttis osa tänavademonstratsioonidest. 5 Vilded põgenesid nii Helsinkisse, kus ta toimetas ajakirja "Kaak" kui ka Berliini, kus oli ka peamiseks rahaallikaks juttude kirjutamine. Kuid siis pidid Vilded jälle põgenema, Kopenhaagenisse. See aasta mida nad seal veetsid oli raskeim immigrantide elus. Raha peaaegu polnud. Koliti Stuttgartisse paariks aastaks. Seal rahaline olukord paranes. Üldiselt selle immigreerimise perioodi ajal vahetasid Vilded elukohti väga palju.(4) Kodumaale naasis Vilde alles 1917
haritlased ja kuulsad inimesed 1771 lõid nad Soome esimese ajalehe, aga see oli rootsikeelne. Paavali Juusteni piiskopikroonika toimetas ta trükki. Ta toimetas seda 16 aastat 56 väitekirja vormis. Sellega pälvis ta ajalooisa tiitli. Porthan vaatas selle läbi, sellest sai esimene ajalookriitiline teos Soomes. 1802 avaldas ta artikleid vadjalastest, sest ta üks õpilastest oli sellega seotud. Turu romantikud 18. sajandi alguses Turu Akadeemia lõpu aeg, peale seda viidi see üle Helsinkisse. 1808-09 oli sõda Venemaaga, ja Soome läks Venemaa valdusesse. Enne oli Soome siiski Rootsi osa olnud, nüüd sai Soomest autonoomne vürstiriik. Sel ajal algas rahvaluule talletamine (Juslenius, Porthan). Soomluse olemasolu märkasid rootsikeelsed haritlased, nemad olid rahvusliku ärkamise algatajaks. Adolf Ivar Arwidsson (1791-1858)- rahvuslik ärataja ,,Me tahame olla kõik, ainult mitte soomlased. Me tahame osata kõiki maailma keeli, ainult mitte enda oma"
tsaari enda jutule. 1809.aasta märtsis-juunis peeti ajalooline Porvoo Maapäev, kus Soome kuulutati suurvürstiriigiks ja Aleksander I selle valitsejaks. Autonoomse suurvürstiriigi pealinn oli algselt Turu, rahana hakkas kehtima vene hõberubla. Tsaari Venemaa ametlik sõda Rootsiga lõppes 17.septembril 1809.aastal, mille kohaselt Soome koos Ahvenamaaga loovutati Venemaale. 1811 liideti suurvürstiriigile Viiburi kubermang, järgmisel aastal nimetati pealinnaks Helsinki. Valitsus asus Helsinkisse alles 1819. aastal. Samm-sammult arenev majanduselu Soomel oli autonoomia algusest peale oma riigimajandus ja selle juurde kuuluv tolliamet. Piir keisririigi ja suurvürstiriigi vahel oli nii riikidevaheline- kui ka tollipiir. Soome määras importkaupade tolli, kuid Venemaale oli õigus kaupu viia ilma tollita. Sellele rajanes Soome majanduselu tugevnemine ja tööstuse sünd. Lõigates uuest positsioonist täit kasu, ei tahtnud
Müncheni arhitekt L. von Klenze. Projekteeris Müncheni keskväljaku/Kuningaväljaku. Antiikkunstimuuseum ehk Glyptothek, millel huvitavad kaunistused ning millel ilmselgelt puuduvad aknad ning portikus kolmnurkviiluga. Tuntuim ehitis Regensburgis - suur templitaoline hoone Walhalla, sakslaste au ja uhkuse tempel, Parthenoni oletatav koopia. Venemaal koondus klassitsism on kahte linna - Peterburi ja Helsingisse. Helsinkisse ehitatakse suurejooneline linnasüda, mille peaarhitektiks C. L. Engel. Tema tehtud on näiteks Senatihoone, Suurkirik ja selle esine väljak, ka Helsingi Ülikooli peahoone ja raamatukogu. Suurkirik kõrgel alusel, ehitatud Pantheoni eeskujul, üleval mitu suurt kuplit (kõiki neist pole välja ehitatud). Helsinki linna tänavad ristuvad täisnurga all, korrapärased kvartalid, eksimine peaks olema minimaalne. Peterburi arhitektidest tuntuim itaallane Carlo Rossi. Tegi hiiglasliku maavägede
annaabi.ee 
