Hellenismiperiood 4. sajandil läksid Kreeka linnriigid Makedoonia võimu alla. Kreeka vallutas Makedoonia kuningas Philippos II. Kuid tema poeg Aleksander oli antiikmaailma suurim vallutaja, alistades Pärsia impeeriumi (Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan). ● Kui vanalt Aleksander sai Makedoonia kuningaks? Vastus: 20-aastaselt ● Mis aastatel ta valitses oma impeeriumit? Vastus: 336ekr - 323ekr ● Kus ja kui vanalt ta suri? Vastus: 32-aastaselt Paabelis (tänapäeva Iraak) Miks Aleksandri impeerium lagunes? Kuidas jaotati tema pärand? ● Vastus: Makedoonia kuninga loodud tohutu impeerium lakkas eksisteerimast kõigest aasta pärast oma rajaja surma. See lagunes viieks omavahel pidevalt sõdivaks riigiks, mida valitsesid suure vallutaja väejuhid. Jaotati: Egiptus, Seleukiidid, Makedoonia. Vallutussõjaga algas kreeklaste väljaränne ning kreeka kultuuri levik Idamaades, mi...
tulemusena loodi maailmariik. 8) faktid a)Koosolekute ja turuplats Vana-Kreekas- agoraa. b)Olümpiamänge korraldati (Millise jumala auks?)- Zeus. c)Rikaste, paremate võim Vana-Kreekas- aristrokraatia. d)Kreeka tähtsamad jumalad elasid ...Olümpose... mäel. e)Antiikolümpiamängud toimusid (Kus? Märgi koht!)- Elise maakonnas Peloponnesose poolsaarel. f)Savivaas kreeklaste nimetuses- amfora. g)Milline ühiskonnakorraldus valitses Vana-Kreekas?- demokraatia. h)Kauneim naisekuju hellenismiperioodist on- Milose Venus. i)Kreeka eepos "Ilias" jutustab (Millest?)- "Iliases" saab lugu alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Hektori tapmisega. Põhiliselt räägib Trooja sõjast. j)Millal toimusid esimesed antiikolümpiamängud?- 776. a eKr. k)Sõjaväe- ja linnriigi juht Vana-Kreekas- strateeg. 9) Nimeta hellenismiajastu teadlasi ja märgi lühidalt nende saavutusi. Eukleides- matemaatik, tõestas geomeetria põhialused, arvuteooria rajaja.
jumalikkusest. Seejuures ei hidetud vana usku täielikult kõrvale. Religiooniajaloos võetakse need voolud kokku nimetusega ,,müsteeriumid" ehk salajased jumalateenistused. Nende abil loodeti saada jumalaga lähedasemat ja emotsionaalsemat sidet. Seeläbi hakkas tähtsust kaotama aga paratamatult ka ametlik religioon. Rooma usundi hilises faasis on palju võõraste kultuste elemente. Idamaised mõjutused hakkasid saabuma juba alates hellenismiperioodist. III saj. kerkisid esiplaanile süüria päikesekultus, mitraism, pärsia manihheism ning Isise ja Osirise kultus Egiptusest impordituna. Keisririigi ajal said populaarseks ning levisid laialt paljud nendest võõramaistest kultustest, näiteks Egiptuse jumalanna Isise ja Pärsia jumala Mithrase kultus. Rooma Marsi väljakul asus Isise ja Serapise tempel, mis oli ehitatud Egiptuse materjalist. Seal leidisgi aset Egiptuse jumalanna Isise kultus.
1) Idaprovintsid sinna kuulusid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus, olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu seda, kui roomlased nad vallutasid. Rooma võimu all püsisid need maad keisririigi kõige jõukamate aladena. Idaprovintside linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse. Hellenismiperioodist alates kõneldi idas peamiselt kreeka keelt ja nii jätkus see ka Rooma võimu all. Ladina keel levis idaprovintsides suhteliselt vähe seda kasutati peamiselt riigivalitsemises ja sõjaväes. 2) Lääneprovintsid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis
Egiptus, olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu enne seda ,kui roomlased nad vallutasid. Hellenismiperioodist alates kõneldi idas peamiselt kreeka keelt ja nii jätkus see ka Rooma võimu all. Lääneprovintsid- Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britnnia olid enne roomlaste vallutamist suuremal jaolt alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Vahemerest eemal, eriti põhjapoolsetel aladel ,oli linnu vähe. Ühiskond säilitas siin selgelt põllumajandusliku üldilme. Meelelahutus: Roomlased armastasid veriseid vaatemänge elukutseliste gladiaatorite ( e.
provintse (väljaspool Itaaliat olevad Rooma alad) kontrollida. Germaani väepealikud valitsesid provintsides. Idaprovints, kuhukuulus eeskätt Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus, olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu enne seda, kui roomlased nad vallutasid, Rooma võimu all püsisid need maad keisririigi kõige jõukamate aladena,idaprovintside linnad eksportisid käsitooteid ja luksuskaupu nii itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse, Hellenismiperioodist alates kõneldi idas peamiselt kreeka keelt ning jätkus see ka rooma võimu all, Ladina keel levis idaprovintsides suhteliselt vähe-seda kasutati peamiselt riigivalitsemises ja sõjaväes. Lääneprovintsid-Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia- olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiini tekke staadiumis, Erandu moodustas siin Põhja-Aafrika, mis juba Kartaago hiilgeaegadest peale oli rikas ja kõrgelt arenenud kultuuriga maa
võimul olid. Erinevused Rooma riigi ida- ja lääneosa vahel Rooma võim sidus Vahemere maad ühtseks poliitiliseks ja majanduslikuks tervikuks. Poliitiline karjäär eeldas kõikjal ladina keele ja Rooma tavade head tundmist. Idaprovintsidesse kuulusid Kreeka, Väike- Aasia, Süüria, Egiptus jt alad olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadeg juba ammuenne seda, kui roomlased need vallutasid. Rooma võimu all püsisid nad kõige jõukatemana. Hellenismiperioodist alates kõneldi seal kreeka keelt, ladina keel levis idaprovintsides rahva seas suhteliselt vähe, seda kasutati peamiselt riigi valitsemises ja sõjaväes. Lõunaprovintsidesse kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia, need riigid olid enne roomlaste vallutust alles riigi tekke staadiumis. Erandi moodustas Pähja- Aafrika, mis juba Kartaago hiilgepäevil oli olnud rikas ja kõrgelt arenenud piirkond. Mujal loodi suuremad linad allest pärast Rooma
annaabi.ee 
