AKORDIONI AJALUGU JA KASUTUSVALDKONNAD
1930.aastal hakkas Paolo Soprani meloodiabassiga
akordione Itaalias massiliselt tootma.
1930.ndatest aastatest alates on levinud suurte 120 bassiste pillide tootmine. Akordione ehitatakse
kahe-, kolme-, nelja- ja viiekoorilistena, s.t. vastavale registriklahvile vajutades võib avada
ventiilklapi või klapid, mis panevad võnkuma ühe või mitu metallkeelekest. Registrid muudavad
akordioni kõla värvikaks, võimaldavad mängida sirge või tremoleeriva tooniga, suurendavad
heliulatust üles- ja allapoole. 120 bassiga standardsüsteemiga akordioni vasakul klaviatuuril on 6
rida nuppe, neist 4 rida on valmisakordid (mazoor, minoor, septakord ja vähendatud septakord).
Meloodiabasside süsteem kujutab endast 5 oktavi ulatuses basse. Iga bassinupu all on üks kindel
heli.
Akordioni täiustamine jätkub tänapäevani. Tänu kõlakambritega instrumentide tootmisele on kõla
kvaliteet ja tämbrid muutunud värvikaks, pehmeks, mõnusaks.
Valmistatakse väga erinevat tüüpi pille:
annaabi.ee 
