tehnikat, mida kasutatakse. Lindistaja ei kohustu mainima meie nime oma plaadil. 4. TURUNDUSSTRATEEGIA 4.1. Püsiklientuur, nende osakaal müügist, maksetingimused Noored muusikaga seotud inimesed, kes kasutavad prooviruumi, moodustavad püsiklientuuri. Nende osakaal müügist on siiski väike, sest tehnika rent on kallim, prooviruumi rentimine aga teenusena odavam, moodustades müügist ~20%. Kõige suurema osakaalu müügist moodustab helitehnika rent, olles ~ 40%. Valgustus ~20% ning helistuudios lindistamine ~20%. Saab maksta kohapeal, teha ettemakseid ning maksta hiljem arvega. Maksmine toimub lepingu alusel, kus on kirjas maksetingimused ning muud kohustused. 4.2. Müügi- ja turustamiskanalid Ettevõttel on kodulehekülg, trükitud lendlehed, bännerid teistel kodulehekülgedel ning võetakse osa asjakohastest messidest. 4.3. Hinnakujundusstrateegia, võrdlus konkurentidega Hind on kujunenud vastavalt konkurentidele, OÜ Punn Põhja tahab pakkuda odavamaid
tuntud Tootsi-lugudega. Filmis tegid kaasa Arnold Vaino (Joosep Toots), Linda Vaino (Teele) ja Alfred Rüütli (ratsaväe allohvitser). Filmi stsenaristiks oli Alfred Rüütli. Linateose esilinastus toimus Tartu kinodes Apollo ja Central 6. novembril 1930. Koostöös Soomlastega valmis Lutsul 1932. aastal Eesti esimene heli- ja tantsufilm „Päikese lapsed“, mis on säilinud osaliselt. Filmi hääled ja sünkronisatsioon tehti Soomes Suomi-Filmi helistuudios. “Päikese laste” esilinastus toimus 3. novembril 1932 Tallinna kinos Modern ning film pälvis Eesti ajakirjanduses nii leebet tähelepanu kui ka ägedat kriitikat. Film läks erinevatel andmetel maksma umbes 25 000 – 30 000 Eesti krooni, mida finantseerisid Päevaleht, Theodor Lutsu Filmiproduktisoon ja Suomi-Filmi. Filmi stsenaristideks olid Alfred Rüütli, Theodor Luts ja Aksella Luts. Linateos räägib maalikunstniku Arno ja tantsijanna Helja
Eesti Hoiuraamatukogus (Talihärm, 2013). 3.2.3.1 Eesti pimedate Raamatukogu ajalugu 1947 - Tallinnas pimedate ja vaegnägijate artelli juurde loodi raamatukogu, kus hakati lisaks tavalistele raamatutele hiljem koguma ja laenutama ka punktkirjas raamatuid ning heliraamatuid. 1962-1992 - Tallinnas toimetati riiklikus kirjastuses ja trükiti riiklikus trükikojas punktkirjas raamatuid. 1968 - Tallinnas pimedate ühingus loodi helistuudio, kus hakati valmistama heliraamatuid. 1970 - Tallinna helistuudios valmis esimene nägemispuudega inimeste elu käsitlev heliajakiri "Epüfon". 1993 - Tallinnas pimedate ühingu ettevõttes loodi helistuudio, kus hakati valmistama heliajalehti ja -ajakirju. 1994 - Heliraamatute stuudiost loodi sihtasutus Eesti Pimedate Ühingu Heli- ja Punktkirja Keskus. Selle osana alustas tööd ka punktkirja trükikoda. 1995 - Tallinnas asunud pimedate ühingu ettevõtte raamatukogu heliraamatud ja punktkirjas raamatud anti üle sihtasutusele.