intensiivsus Helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB) Valulävi helitugevus, mis tekitab valu (120-130 dB) Kuulmislävi väikseim helitugevus, mida kuuleme Helitämber Helitämber ehk kõlavärving on kõrvaga tajutav heli koostis. Heli on mitmesuguse sageduse ja tugevusega helide (osahelide) summa ehk liitheli (kooskõla). Tämber sõltub liithelis leiduvate osahelide (lihthelide) arvust ja tugevusest. Heli tämbri iseloomustamiseks kasutatakse helispektrit, mis näitab graafiliselt osahelide helivaljuste omavahelist suhet. Helivältus Helivältus on heliallika võnkumise kestvus ajas. Mitmesuguste vältuste üksteisega kõrvutamine ehk vältuste järgnevus on muusika väljendusvahend - rütm. Heli nähtused Heli peegeldumine toimub siis kui ühes keskkonnas leviv helilaine kohtab teist keskkonda pannes selle osakesed võnkuma, need muutuvad omakorda uuteks heliallikateks Akustiline resonants tekib kui keha oma sagedus ühtib
kuulmislävi – heli absoluutne alumine lävi valulävi – absoluutne ülemini lävi eristamislävi – minimaalne tugevuse muutus, mida inimkõrv tajub, u 1 dB resonaator – heli tugevdamiseks nt kõlakast, suuõõs resonants – mingi teise keha kaasavõnkumine heliallikaga võrdsel võnkesagedusel tämber – kõlavärving, kõrva poolt tajutav heli koostis ühes helis on palju osahelisid, tämber sõltub osahelide arvust ja tugevusest, iseloomustamiseks kasutatakse helispektrit keskaja vältused: maxima, longa, brevis, semibrevis, minima, semiminima, fusa, semifusa paus – heli puudumise vältus generaalpaus – kõigile koorihäältele või orkestriinstrumentidele märgitud paus noodi pikendamiseks punkt, pikendusmärk (fermaat), pidekaar (ligatuur) sidekaar ehk legatuur kui noodi järel kaks punkti, lisandub veel pool esimese punkti väärtusest (nt o.. = 4+2+1), võib ka pauside järel kasutada
Esimene faas on müra enda mõõtmine. Üldine helisurve annab üldise pildi potentsiaalsest müra-probleemist. Müra oktaaviala analüüs annab detailsema ja praktilisema ülevaate müra olukorrast. Järgmine faas on kuulmise kaotuse, tüütamise ja kommunikatsiooni jne. puhul vastava helitaseme kindlakstegemine. Sellised piirid on tavaliselt mugandatud vastavatest kriteeriumitest, nagu näidatud joonisel 7. See näitab originaalset helispektrit valukoja puhastusruumis ja katseliselt loodud joon, mis näitab vastavat müra standardit. 13 Joonis 7. Valukoja puhastusruumi helispekter enne müra vähendamist. (1, lk 612) Müra kontroll Müraprobleemi on võimalik kontrollida otse müraallikast, allika ja vastuvõtja vahel ning vastuvõtja juures. Sageli on vaja kombineerida kontrolli meetodeid, et vähendada mürataset
saab muusikast välja võtta "frame" Aeg (vastab heli kestusele-muusika on miski, mis toimub ajas) Võnkesagedus (vastab heli kõrgusele- mis tahes heli on võnkumine) Võnkeamplituud, intensiivsus (vastab heli tugevusele-mida tugevam võnkumine, seda tugevam heli) Fourier' analüüsi abil saab heli lahutada koostisosadeks (siinuskomponentideks, puhastoonideks) ning nendest osadest jälle kokku panna. Viimast tegevust nimetatakse aditiivseks sünteesiks. Kaks helispektrit on erinevat, sest nad on tekitatud erinevatel helikeeltel. Spektrite mähisjooned on erinevad seega on ka tämber igal helil erinev. See teooria püsis 20- sajandi keskpaigaini. 60. Aastad : helitämber on miski, mille kirjeldamiseks on vaja sisse tuua aja dimensioon. Alates Hermann von Helmholtzi töödest 19. sajandi kesk- paigas on helidevahelise tämbrierinevuse peamiseks objektiivseks põhjuseks peetud erinevusi helide spektris.
annaabi.ee 
