Nendel loomadel on kõrgel tarenenud närvisüsteem. Mõned delfiiniliigid harjuvad hõlpsasti vangipõlvega, ilmutades hämmastavaid võimeid individuaalseks ja grupidressuuriks. Nad õpivad kiiresti selgeks tsirkusetrikud, võivad käskluste peale täita mitmesuguseid ülesandeid. Nad võivad leida ja tuua teatud värvid asju ja suudavad meelde jätta juhuslikke arvudejadasid. Paljud uurijad on veendunud, et delfiinid on sama arukad kui simpansid. Delfiinid valdavad keerukat helisignalisatsiooni, saates välja ja võttes vastu nii tavalisi kui ka ultrahelisid laias diapasoonis. Delfiinidel on hästiarenenud kajalokatsioonivõime, mille abil nad leiavad toitu, orienteeruvad vee all. Delfiinid otsivad saaki, saates välja ultrahelisignaale, mida tekitavad õhukottide abil, mis on ninaõõnega ühenduses. Signaalid peegelduvad kaladelt tagasi ja jõuavad kajanana delfiini sisekõrva. Kaja järgi leiabki delfiin kalu üles. KAJALOKATSIOON Delfiinid on üsna jutukad
liikuvate loomade ümber. Viimastel aastakümnetel on delfiine põhjalikult uuritud ja tehtud olulisi avastusi. Ilmneb, et neil loomadel on kõrgeltarenenud närvisüsteem. Mõned delfiiniliigid harjuvad hõipsasti vangipõlvega, ilmutades hämmastavaid individuaalseks ja gruppidressuuriks. Nad õpivad kiiresti selgeks tsirkusetrikid, võivad käskluste peale täita mitmesuguseid ülesandeid. Valdavad keerukat helisignalisatsiooni, saates välja ja võtes vastu nii tavalisi kui ka ultrahelisid laias diapasoonis (sagedusega kuni 170 kHz), võivad koguni inimhäält matkida (alafiin). Delfiinidel on hästiarenenud kajalokatsioonivõime, mille abil nad leiavad toitu ja orienteeruvad vee all, sõltumata valgustingimustest. Praegusajal on delfiinlaste sugukonnas evolutsiooniline õitseng, siia kuulub 22 perekonda ja 50 liiki, mis moodustab suurema osa valaliste seltist.
annaabi.ee 
