potentsiaalseid ohuallikaid 1.4.2. Laps peab hästi orienteeruma nii koolimajas kui selle ümbruses 1.4.3. Varakult tuleb alustada orienteerumis- ja liikumisõpetusega ja igapäevaste toimingute õppimisega 2. sobilikud õppematerjalid 2.1. matt paber, kontrastsed materjalid, vajadusel suurendada kirja töölehel 2.2. Rea alguse märgistamine, joonlaud rea all, lugemisraam 2.3. Võimalusel heliraamatute kasutamine 2.4. Raamatualuse kasutamine 2.5. kontrastsete joontega vihikud, vähem kasutada ärakirja, 2.6. sobilikud õpikud- vähem kirevaid pilte ja mitteläikivad materjalid 2.7. keelte õppimisel kasutada elektroonseid sõnaraamatuid 3. sobilikud abivahendid 3.1. kohtvalgustus 3.2. lugemise abivahendid (lugemisteler, luubid, lugemise aknad, jm) 3.3. ARVUTI koos sinna juurde kuuluvate programmide ja lisaseadmetega 3.4. jm
heliraamatuid. 1962-1992 - Tallinnas toimetati riiklikus kirjastuses ja trükiti riiklikus trükikojas punktkirjas raamatuid. 1968 - Tallinnas pimedate ühingus loodi helistuudio, kus hakati valmistama heliraamatuid. 1970 - Tallinna helistuudios valmis esimene nägemispuudega inimeste elu käsitlev heliajakiri "Epüfon". 1993 - Tallinnas pimedate ühingu ettevõttes loodi helistuudio, kus hakati valmistama heliajalehti ja -ajakirju. 1994 - Heliraamatute stuudiost loodi sihtasutus Eesti Pimedate Ühingu Heli- ja Punktkirja Keskus. Selle osana alustas tööd ka punktkirja trükikoda. 1995 - Tallinnas asunud pimedate ühingu ettevõtte raamatukogu heliraamatud ja punktkirjas raamatud anti üle sihtasutusele. 1996 - Heliajalehtede ja -ajakirjade stuudio hakkas tööle sihtasutuse osana. 5 1998 - Eesti Pimedate Ühingu Heli- ja Punktkirja Keskus nimetati ümber Sihtasutuseks Eesti