1970 - Tallinna helistuudios valmis esimene nägemispuudega inimeste elu käsitlev heliajakiri "Epüfon". 1993 - Tallinnas pimedate ühingu ettevõttes loodi helistuudio, kus hakati valmistama heliajalehti ja -ajakirju. 1994 - Heliraamatute stuudiost loodi sihtasutus Eesti Pimedate Ühingu Heli- ja Punktkirja Keskus. Selle osana alustas tööd ka punktkirja trükikoda. 1995 - Tallinnas asunud pimedate ühingu ettevõtte raamatukogu heliraamatud ja punktkirjas raamatud anti üle sihtasutusele. 1996 - Heliajalehtede ja -ajakirjade stuudio hakkas tööle sihtasutuse osana. 5 1998 - Eesti Pimedate Ühingu Heli- ja Punktkirja Keskus nimetati ümber Sihtasutuseks Eesti Pimedate Liidu Teabe- ja Koolituskeskus. 2001 - Sihtasutus Eesti Pimedate Liidu Teabe- ja Koolituskeskus nimetati ümber Sihtasutuseks Eesti Pimedate Raamatukogu.
o Audiaalteavik heliplaat, -lint, -kassett analoogkandjal, laserplaat (CD) digitaalkandjal. o Visuaalteavik diapositiiv, -film, kileleht analoogkandjal, foto digitaalkandjal. o Kombineeritud auvis-helifilm, videokassett (VHS) analoogkandjal, DVD digitaalkandjal; o muu teavik mitte-elektrooniline teavik või muu üksus, mida eespool ei ole märgitud (nt lauamäng, Braille' kirjas raamat ja pisitrükis). Heliraamatud näidatakse auviste hulgas; o digitaalteavik meediumile salvestatud digitaalkujul teavik, mis on üldjuhul loetav arvuti abil. Hõlmab e- raamatuid, elektroonilisi patendikirjeldusi, võrgu kaudu kättesaadavaid auviseid ning muid digitaalteavikuid; o e-raamat litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu analoog
Arvestatakse aastakomplekte ja nimetusi; 3) käsikiri originaalteavik, mis on kirjutatud käsitsi, masina või arvutikirjas; 4) auvis teavik, milles valdava osa moodustavad heli ja/või pilt ning mida saab vaadata ja/või kuulata eriseadmetega. Auvised võivad olla nii analoog kui ka digitaalkandjal või võrgu kaudu kättesaadavad. 5) muu teavik mitteelektrooniline teavik või muu üksus, mida eespool ei ole märgitud (nt lauamäng, Braille' kirjas raamat ja pisitrükis). Heliraamatud näidatakse auviste hulgas; 6) digitaalteavik meediumile salvestatud digitaalkujul teavik, mis on üldjuhul loetav arvuti abil. Hõlmab e raamatuid, elektroonilisi patendikirjeldusi, võrgu kaudu kättesaadavaid auviseid ning muid digitaalteavikuid; 7) eraamat litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu analoog
annaabi.ee 
