-16. sajand. *Nimeta ajastu olulisemaid kultuuri - ja teaduse saavutusi: Maalikunst- Leonardo Da Vinci "Mona Lisa" ja "Püha õhtu söömaaeg", Sixtuse katedraali laemaal Arhitektuur- Peetri kirik Roomas, Bramante väike kabel Tempietto, Chanlordi jahiloss, Louvre loss Skupltuur- Michelangelo detailsed skulptuurid (Mooses ja Taavet), J.Goujoni Nümfid Kirjandus- 14.-15.saj kirjutised hakkasid rohkem väärtustama meelelist ilu, Boccacio Dekameron Teadus- nooditrüki leiutamine, teadvustati heliotsentrilisest maailmapildist, hakati surnuid lahkama *Nimeta Ars Nova ajastu silmapaistvaim helilooja ja tema eluaastad. Guillaume de Machaut (1300-1377) * Missugused muutused toimusid kunstmuusika zanrites? Missa- hakati komponeerima missa ordanaariumiosi Motett-13.saj alguses oli kiriklik teos ja sajandi lõpus kuulus juba rohkem seltskonna muusikasse Organum- 12.-13.saj oli küll käibel, kuid uut muusikat selles laadis enam ei loodud *Missugused riigid ja piirkonnad kuuluvad kultuurilooliselt
ja inimesekeskne maailmapilt. Antiikkunstis kujutati thiti inimese iluideaali ning kõik detailid olid perfektsusteni väljatöötatud. Renessansiajal toodi inimene jälle esile, kuid seekord kujutati inimest tõetruult ning toodi välja üksikisikute eripära. Arhitektuuris võeti kasutusele sambad, mis oli antiikkultuuri mõjutus. Antiikaja lõpul tulid ehituskunsti ka kaared ja võlvid, mida kasutati hiljem ka renessanssi ajal. Ptolemaios esitas antiikajal seletuse heliotsentrilisest maailmapildist, kus Päike on kõige keskmeks, kuid tol ajal teda ei usutud. Renessansi ajal esitab Kopernik samad põhimõtted uuesti ning sellel korral leiavad need ka laialdasemat toetust ja teadus, eriti astronoomia hakkab kiiresti arenema. Renessansi saavutusteks teaduses oli Galilei põhitõde, et Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese ning maadeavastusele aitas kaasa pikksilma leiutamine ja täiustamine. Just teaduses võeti kasutusele mitmed
omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ja mis võimaldab inimesel objekti tähise ning mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada. Füüsikalised suurused on näiteks skalaarsed suurused, vektorsuurused või üldiselt tensorsuurused. 3. Mida tähendab geotsentriline maailmasüsteem? - Geotsentriline maailmasüsteem on maailmasüsteem (universumi mudel), mis paigutab Maa universumi keskpunkti. 4. Kes ja mis aastal pakkus välja teooria heliotsentrilisest maailmasüsteemist ja mida see tähendab?- Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes asuva Päikese. Mikolaj Kopernik pakkus selle välja. 5. Miks me loeme Päikest ja selle ümber tiirlevaid planeete süsteemiks? - Sellepärast, et nad moodustavad kui ühtse terviku ehk süsteemi. 6. Loetle Päikesesüsteemi planeedid.- Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter,
Sajandil. Tähistas tagasipöördumist vanakreeka kultuuri juurde. 2. AJASTU SAAVUTUSED Maalikunst: Da Vinci ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtu söömaaeg", Sixtuse katedraali laemaal, Arhitektuur: Peetri kirik Roomas, Bramante väike kabel Tempietto, Chanlordi jahiloss, Louvre loss Skulptuur: Michelangelo detailsed skulptuurid (Mooses ja Taavet), J.Goujoni ,,Nümfid" Kirjandus: Boccacio ,,Dekameron" Teadus: nooditrüki leiutamine, teadvustati heliotsentrilisest maailmapildist, hakati surnuid lahkama, leiutati kompass, püssirohi, helikopter jpm Humanistlik iluideaal: Väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib. Keskaegne oli mõistuslikum. Kuna muusikaline renessanss on peamiselt seotud Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust, mille tähtsamad põhijooned on: kõlaideaal: Muusikaline kooskõla lähtub tertsi- ja sekstiintervallist. Eesmärgiks on
Päikesel peale valgustamise teinegi funktsioon – panna planeedid liikuma René Descartes (1596-1650) – Cartesiuse koordinaadistik, Liikumishulga jäävuse seadus Mikolaj Kopernik ehk Nicolaus Copernicus (1473-1543) - võttis uuesti üles Aristarchose idee, et Maa on planeet, mis koos teistega tiirleb Päikese ümber. Päike nii tähtis, et pidi asuma keskel. Ringjoon kõige ideaalsem joon. „De revolutionibus orbium coelestium“, kus püüdis kirjeldada taevakehade liikumist heliotsentrilisest vaatepunktist. Christiaan Huygens (1629-1695) - parandas Descartes’i füüsikas nii mõnegi vea, leiutas 1657 pendelkella Isaac Newton (1642-1727) – hoidis maailmapildid – teaduslik ja religioosne – eraldi. formuleeris diferentsiaalarvutuse alused. Liikumishulga kui vektori 𝑝⃗ muutumise tempot saab kirjeldada selle ajalise tuletisega. Newtoni esimene seadus: Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt
tõmbekeskme. Hilisemad astronoomilised vaatlused, mis tänu vaatlustehnika arengule muutusid üha täpsemaks ja informatiivsemaks, seda peagi ka kinnitasid Viimaste aastasadade jooksul on füüsikalise maailmapildi areng olnud tormiline. Koos füüsika arenguga on toimunud suured muutused meie ettekujutuses ümbritsevast maailmast, selle olemusest ning selles valitsevatest seaduspärasustest. Meie maailm on muutunud avaramaks. Me ei räägi enam heliotsentrilisest maailmasüsteemist, vaid lihtsalt Päikesesüsteemist, kuna oleme jõudnud arusaamisele, et meie kodune Päike on vaid üks täht meie Galaktika- Linnutee- umbes 1011 tähest. Kuid Linnutee on vaid üks loendamatutest tähesüsteemidest lõputus Universumis. Samas oleme suutnud tungida ka väga sügavale mikromaailma saladustesse, mille parim näide on tuumaenergia avastamine ja rakendamine. Tänapäeval ei ole aatomituum enam
annaabi.ee 
