luua uut kultuuri, mis lähtuks inimisiksuse vabadusest. Nad tunnistasid primaarseks maise elu, vastupidiselt keskajale, mil maist elu peeti ettevalmistuseks igavesele hauatagusele elule. Uue kodanliku ühiskonna vastuolud polnud veel välja arenenud, seega olid humanistid laiade masside esindajad. Usk inimese piiramatutesse võimetesse julgustas murdma kõike, mis seni oli takistanud teadust, maailmatundmist ja kunsti. Tekkis soodus pind katselisele teadusele ja loodusteadusele. Heliotsenrilise maailmasüsteemi teooria andis hoobi religioossele maailmavaatele. Antiikse pärandi tundmaõppimine viis materialistlike tendentside tugevnemisele filosoofias, selles tekkis suund, mis eeldas filosoofiliste kontseptsioonide toetumist teadusele. Trükikunsti leiutamine 15. sajandil tegi kirjasõna kättesaadavaks nii õpetlastele kui vaimulikele ja laiematele massidele. Soodustus rahvuskirjanduse teke ning levik
" (kreeka keeles leidsin). Archimedese paljude leiutiste seas olid tähtsamad kruvi, mis tol ajal leidis kasutust peamiselt veetõstukina, ja sellele lisaks mitmed sõjatehnilised seadmed kivi- ja nooleheitjad. Hellenismiperioodi astronoomidele oli enesestmõistetavalt selge, et maa on kerakujuline. Arvutati välja maa ligikaudne ümbermõõt. Üks toonastest astronoomidest esitas koguni esimesena ajaloos heliotsenrilise (päikesekeskse) maailmapildi, väites, et päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos muude planeetidega aga tiirleb ümber päikese. Paraku ei leidnud see arvamus pooldajaid ja langes varsti unustusse. Ülejäänud astronoomide üksmeelse arvamuse kohaselt seisis universumi keskpunktis Maa. Sellise kontseptsiooni esitas kõige põhjalikumalt, koos matemaatilise põhjendusega, Aleksandria astronoom, astroloog,
" (kreeka keeles leidsin). Archimedese paljude leiutiste seas olid tähtsamad kruvi, mis tol ajal leidis kasutust peamiselt veetõstukina, ja sellele lisaks mitmed sõjatehnilised seadmed kivi- ja nooleheitjad. Hellenismiperioodi astronoomidele oli enesestmõistetavalt selge, et maa on kerakujuline. Arvutati välja maa ligikaudne ümbermõõt. Üks toonastest astronoomidest esitas koguni esimesena ajaloos heliotsenrilise (päikesekeskse) maailmapildi, väites, et päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos muude planeetidega aga tiirleb ümber päikese. Paraku ei leidnud see arvamus pooldajaid ja langes varsti unustusse. Ülejäänud astronoomide üksmeelse arvamuse kohaselt seisis universumi keskpunktis Maa. Sellise kontseptsiooni esitas kõige põhjalikumalt, koos matemaatilise põhjendusega, Aleksandria astronoom, astroloog,
annaabi.ee 
