Aruba saarel. 1938.aastal tuli perekond vanemate kodumaale Eestisse tagasi, elama asuti Tallinna. On lõpetanud Tallinna 20.keskkooli (1953) ja bioloog-zooloogi erialaga Tartu Riikliku Ülikooli (1958). Zooloog , loodusteaduste ja loodushoiu propageerija ning loodusfotograaf . Töötas 1958-60 Hiiumaal ( Emmastes ) õpetajana ja 1962-75 ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumis . Laialt on tuntud tema fotograafi ja loodushäälte helilindistaja maine, kõrgelt hinnatakse Jüssi artikleid ja raamatuid. Kaalukaim osa tema senisest tööst on aga kindlasti aastail 1976-1986 Eesti Raadio eetris kõlanud Looduse aabitsa saadetel, mis äratasid paljude inimeste seni uinunud loodusehuvi ja mida arvukad loodusesõbrad kodustes oludes raadiotest lindistasid. Küllap eelkõige just see töö tõi 1989. aastal talle ka üldse kõige esimese väljaantud Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia.
Tartu Riikliku Ülikooli (1958). Töötas 1958-60 õpetajana Hiiumaal Emmastes, 1962-75 looduskaitseinspektorina, alates 1976. aastast Eesti Raadio mittekoosseisuline kaastööline. Lindistanud looduse hääli (lindude ja konnade hääli on ka heliplaadistanud), avaldanud albumeid ja jutustusi loodusest, on Eesti Raadio saatesarja «Looduse aabits» (1979-86) autor. Ta on üks looduskaitse mõjusamaid propageerijaid Eestis. Laialt on tuntud tema fotograafi ja loodushäälte helilindistaja maine, kõrgelt hinnatakse Jüssi artikleid ja raamatuid. Loodsemees Jüssi on autoriks linnulaulukassettidele ja mõni aeg tagasi nägi tänu temale ilmavalgust KONNALAULUDe CD. Fred Jüssi on me viljakamaid looduskirjanikke. Ta esimene raamat "Aegviidu metsaradadel" ilmus juba aastal 1964. Tema loodud on fotoraamatud «Kajakad kutsuvad» 1966, «Merest sündinud» 1972, «Rebasetund» 1977, 1981, «Jäälõhkuja» 1986, «Räägi mulle rebasest» 1987 koos R. Reaga. 1991
annaabi.ee 
