NOODIKIRJA TEKE
märgiti noodid joonestikule ilusti eraldi välja ja lõpuks ometi sai võõra
muusikapala selle süsteemi järgi selgeks õppida!
5. noodijoon lisandus 15.sajandil.
Guido andis nootidele ka silp- ja tähtnimed.
Keskajal oli 4 põhilist helirida, mida kasutati: dooria, früügia, lüüdia, ja
miksilüüdia. Need helilaadid erinesid tänapäevasest duurist ja mollist
seetõttu, et igas neis oli mõni aste kõrgendatud või madaldatud.
Tähtnimedki võttis Guido früügia helilaadirea järgi (vaata oma vihikust,
me kirjutasime selle helirea sinna).
Tänapäevased duur ja moll helirida võeti kasutusele umbes XV
sajandil RAHVAMUUSIKAST. Need kaks helirida võimutsevad
tänapäevani.
annaabi.ee 
