ansambli suhtlus publikuga võis veidi piirduda keelebarjääri tõttu, kuid see esitust ei seganud. Lévesque oli solisti rollis ning tutvustas teoseid. Ta mängis peamiselt viisi kas kitarri või mnadoliiniga ning ka ühel lool ka laulis. Dufour kasutas kitarri nii saateks mängimiseks kui ka lööküillina rütmi hoidmiseks. Morin saatis ainult bassiga. Trio pillioskus ning nende omavaheline koostöö oli väga hea. Esitati erinevate stiilidega ning helilaadidega lugusid, westernidest rokklugudeni. Lood kestsid 7 kuni 10 minutit, kuid selle käigus võis stiil muutuda. Teoste ülesehitus oli originaalne ning kaasahaarav. Osad lood, mis olid mulle tuttatvad olid väga hästi esitatud ning need, mida ma kuulsin esimest korda jätsid väga hea mulje. Kuigi Lévesque murdis esituse ajal mängimise ajal oma küüne, jätkas ansambel kontserdit samamoodi. Teised esinejad peale Lévesque oleks võinud rohkem suhelda publikuga.
Kreeka muusikaõpetus Kreeka helisüsteemis jaguneb oktav seitsmeks astmeks. Sellest lähtub Euroopas siiani kasutusel olev helisüsteem. Kolm põhilist helilaadi olid: MI-st MI-ni helirida, mis Aristotelese järgi olevat mehelik, julgust ja meelekindlust sisendav. LE-st LE-ni helirida, metsik, kirglik ja ekstaatiline JO-st JO-ni helirida, kaeblik, õrn, intiimene Helilaadid nimetati kreeka maakondade järgi, need ei ühti keskajal kasutusel olnud samanimeliste helilaadidega. Eetoseõpetus inimese kõlbeline kasvatus, kus väga oluliseks oli muusika kasvatuslik mõju inimesele. 4.saj. õitses muusalik kasvatus. Öeldi: muusika ülendab inimese vaimu nagu gümnastika keha. Pythagoras (~570-496/97) rajas helide matemaatilise ja füüsikalise õpetuse. Tema arvates alluvad muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele ning muusika peegeldab seeläbi kogu maailmakorraldust. Platon (427-347) jätkas Pythagorase õpetust ning kaitses muusikas ranget korda.
paarkümmend muusikanäidet. Kreeka muusikateooria Kreeka helisüsteemis jaguneb oktav seitsmeks astmeks. Sellest lähtub Euroopas siiani kasutusel olev helisüsteem. Kolm põhilist helilaadi olid: MI-st MI-ni helirida, mis Aristotelese järgi olevat mehelik, julgust ja meelekindlust sisendav. LE-st LE-ni helirida, metsik, kirglik ja ekstaatiline JO-st JO-ni helirida, kaeblik, õrn, intiimene Helilaadid nimetati kreeka maakondade järgi, need ei ühti keskajal kasutusel olnud samanimeliste helilaadidega. Eetoseõpetus – inimese kõlbeline kasvatus, kus väga oluliseks oli muusika kasvatuslik mõju inimesele. 4.saj. õitses muusalik kasvatus. Öeldi: muusika ülendab inimese vaimu nagu gümnastika keha. Pythagoras (~570-496/97) rajas helide matemaatilise ja füüsikalise õpetuse. Tema arvates alluvad muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele ning muusika peegeldab seeläbi kogu maailmakorraldust. Platon (427-347) jätkas Pythagorase õpetust ning kaitses muusikas ranget korda.
orkestriteos ja kirjutatud alles õpingute ajal (1930), näitab heliloojat siiski juba arvestatava meistrina. Oja on partituuri lisanud märkuse: ,,See on ilu kaebelaul saatanast vallutet maailmale". Teos on impressionistlikult õhuline. Ojale iseloomulikult on ta siin ühendanud äärmiselt erinevad karakterid. See on küll lühiteos, ent palju sisutihedam ja värvikam kui nii mõnigi ulatuslik sümfoonia. Oja helikeel oli 1930. aastatel uuenduslik. Ta katsetas kunstlikult konstrueeritud helilaadidega, mis lisas mitmetele teostele huvitava kõlalise koloriidi (Klaverikvintett, ,,Vaikivad meeleolud"). Tema muusika on väga fantaasiarikas, leidlik, eriliselt sugestiivsete kujunditega, nagu kosmosefantastikast inspireeritud ,,Aeliita süit" (III osa Magatsitlite tants). Klaverikvintetti oli Oja alustanud juba muusikakooli ajal, põhiline osa tööst valmis aga pärast kooli lõpetamist. 1935. aastal Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi korraldatud
annaabi.ee 
