Artur Kapp helilooja Hugo Rahamägi Kristlik Rahvaerakond Cyrillus Kreek helilooja Jaan Lattik Kristlik Rahvaerakond Mart Saar helilooja Peeter Süda helilooja Otto Strandman Eesti Tööerakond Evald Aav helikunstnikud Ado Anderkopp Eesti Tööerakond Gustav Ernesaks helikunstnikud Juhan Kukk Eesti Tööerakond Eugen Kapp helikunstnikud Ants Piip Eesti Tööerakond Verner Nerep helikunstnikud Oskar Köster Asunike Koondis
Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 1920. alguses valitses A. H. Tammsaare Siuru rühm Proosa ja realistlik romaan Anton Hansen Tammsaare Arbujad (Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro) Muusika Kammermuusika, koori- ja soololaulud Loometeed alustasid kodumaal õppinud noored helikunstnikud Heatasemelised orkestrid, andekad interpreedid Uued sümfoonilised suurvormid: E. Aava ooper "Vikerlased" A. Kapi oratoorium "Hiiob" Teater Keskus Tallinn (3 Estonia kutselist teatrit) Kutselised teatrid veel: Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas Poolkutselised trupid: Kuressaares, Valgas, Võrus Estonia- sõnalavastus, operett, ooper, ballett Haridus Mindi üle emakeelsele õppele Lihtsustati koolisüsteemi
 Eesti ilukirjanduses valitseval kohal proosa, realistlik romaan Populaarsed Eesti kirjanikud Anton Hansen August Mälk Tammsaare Kõrgelt tunnustatud kirjanikud  Näitekirjanduse taassünni ja edendamise alusepanija Hugo Raudsepp – rahvalikud komöödiad  Luule areng – Marie Under, Henrik Visnapuu  Noorem põlvkond – Heiti Talvik, Betti Alver Hugo Raudsepp Marie Under Betti Alver Muusika  Noored helikunstnikud  Eesti muusikasse lisandusid sümfoonilised suurvormid, kammermuusika, koori- ja soololaulud.  Kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv  Üldlaulupidude traditsioon Tuntumad teosed  Eevald Aava ooper „Vikerlased“  Artur Kappi oratoorium „Hiiob“  Cyrillus Kreegi „Reekviem“ Kunst  1918 Tartus ühingu Pallas asutamine Kunsti edendamine ja tutvustamine Näituste korraldamine Kunsti üle arutlemine  Kunsti tutvustajad Eesti Kunstimuuseum Tallinnas
Fifth level Muusika Kammermuusika, koori- ja soololaulud Loometeed alustasid kodumaal õppinud noored helikunstnikud Heatasemelised orkestrid, andekad interpreedid Uued sümfoonilised suurvormid: E. Aava ooper "Vikerlased" A. Kapi oratoorium "Hiiob" Teater Keskus Tallinn (3 kutselist teatrit) Kutselised teatrid veel: Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas Poolkutselised trupid: Kuressaares, Valgas, Võrus Estonia Kujunes rahvusteatriks Sõnalavastused Operetid Ballettid Ooperid
Suure sammu tegi muidugi kunst. Hakati rohkem maalima ja näiteks Tallinnas avati isegi kunstimuuseum, mis oli kuulus kogu Euroopas. Seal ei esitatud mitte ainult eestlaste töid vaid ka kuulsate maalikunstnikute töid. Eestlaste kunstinäitusi ei korraldatud mitte ainult Eestimaal , vaid ka mujal Euroopas , alustades Soomest lõpetades Itaaliaga. Ka muusika tegi olulise sammu. Nimelt kuulsate heliloojate kõrvalt hakkasid ka kuulsaks saama noored helikunstnikud, kes olid oma loominguga vapustanud paljusi kuulsaid inimesi. Eesti muusika rikastus nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. Tore oli see, et säilis üldlaulupidude traditsioon. Teatrielu keskuseks oli Tallinn, kus asus rahvusteater Estonia. Mõningad suuremad teatrid asusid ka Tartus Vanemuine, Pärnus, Viljandis ja Narvas. Laval mängiti nii operette kui ka oopereid ja ballette
Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant: 1923., 1928., 1933., ja 1938. a. Viimane, mis oli seostatud Eesti Vabariigi 20. Aastapäeva tähistamisega, kujunes eriti võimsaks: sellel osales 569 koori 17500 esinejaga; kuulajaid oli 150 000. · Tegevust jätkasid tuntuks saanud heliloojad Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Cyrillus Kreek, Mart Saar, Peeter Süda. · Tallinna ja Tartu kõrgematest muusikakoolidest võrsusid helikunstnikud nagu Evald Aav, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Verner Nerep, Riho Päts, Enn Võrk. · 1928. a. sai lavaküpseks esimene ooper  Evald Aava ,,Vikerlased''. Kuulsust võitsid Artur Kappi oratoorium ,,Hiiob'' ja Cyrillus Kreegi ,,Reekviem''. · 1930. a. levis seoses filmikunsti arenguga kerge ajaviitemuusika. Samast zanrist algas Artur Rinne ja Raimond Valgre muusikaline tegevus. · Alates kümnendi keskpagiast võibki rääkida teatrikunstis uuesti maksvusele pääsenud
Õp. Lk 62-63 *Kirjandus-,muusika-,teatri-.kunsti-,haridus-,teaduselu lühiiseloomustus. Kirjanduselu: *Eesti kirjanduselus valitses 1920a algul luule,mille arengut mõjutas Siuru rühm. *Kümnendi keskel tõusis esikohale proosa,ennekõike realistlik romaan,A.H.Tammsaare *1930a ajaloolise romaani viljelejad. *Arbujate nime all tuntud noorem luuletajate põlvkond Muusikaelu: *Rikastus nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega. *Paljud noored helikunstnikud alustasid loometeed *Heliloomingut vahendasid mitmed orkestrid ja andekad interpreedid. Teatrielu: *Keskuseks kujunes Tallinn(kolm kutselist teatrit) *Kutselised teatrid töötasid ka Tartus,Pärnus,Viljandis ja Narvas *Poolkutselised trupid Kuressaares,Valgas ja Võrus *Silmapaistvaid Estonia,muutus rahvusteatriks tõi lavale sõnalavastusi,operette,oopereid ja ballette. Kunstielu: *Tartus ühing Pallas *Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ja 1934a Vabaduse väljaku äärde kerkinud Kunstihoone
Eesti ilukirjanduses oli valitseval kohal proosa, ennekõike realistlik romaan. Luule arengut mõjutas 1920. aastate algul kõige enam Siuru rühmitus. Järgmise kümnendi lõpul astus esile noorem luuletajate põlvkond, keda tuntakse õhise nime Arbujad all. 8 Muusika, Kunst, Teatri- ja FilmiKunst Varasemast ajast tuntud heliloojate kõrval alustasid oma loometeed kodumaal ettevalmistuse saanud noored helikunstnikud. Eesti muusika rikastusid nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning kooli- ja soololauludega. Heliloomingut vahendasid paljud heatasemelised orkestrid ja andekad interpreedid. Oluliselt kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv. 1918. aastal asutasid tollased juhtivad kunstnikud Tartus ühingu Pallas, mille eesmärk oli kunst edendada ja tutvustada. Pallas korraldas eesti kunsti ülevaatenäitusi, kunstnike isikunäitusi ja väliskunsti
(toetused ja stipendiumid) 1925 anti välja ka Kultuurautonoomia seadus  vähemusrahvastel oli õigus ise oma kultuurielu korraldada. (vähemusrahvus ehk 3000 inimest) seda kasutasid reaalselt ära ka juudid ja baltisakslased. Kogu haridussüsteem muutus eesti keelseks. (ennem oli vene keeles) algharidusest sai kõrgharidus ja kehtestati kohustuslik haridus tasuta 6 klassi. Kirjandus  Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Muusika  tuntuks said uued helikunstnikud (nt Eevald Aava ooper ,,Vikerlased") Kunst  asutati ühing Pallas, mille eesmärk oli edendada ja tutvustada kunsti Film  1924 esilinastus esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" Sport  Kristjan Palusalu suured saavutused Haridus  kehtestati 6 klassiline haridus, mis oli kohustuslik Teadus  asutati Eesti Teaduste Akadeemia + Eesti Entsüklopeedia 21. Teaduse ja tehnika arengu mõju igapäevaelule
jt. Mitmed Eesti teadlased saavutasid ülemaailmse tuntuse ja tähelepanu pöörati eriti eesti keelele, kirjandusele, rahvaluulele, ajaloole, arheoloogiale ja geograafiale. Kirjasõna: Eestikeelsed trükised muutusid kättesaadavamaks. Kasvas erinevate ajalehtede ja ajakirjade arv ning trükiti ka Eesti Entsüklopeedia. Kirjanduses oli valitseval kohal proosa, ennekõike romaan. Kuulsamad kirjanikud olid Anton Hansen Tammsaare ja August Mälk. Muusika: Heliloojate kõrval alustasid helikunstnikud. Eesti muusika rikastus nii sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ja koori- ning soololauludega. Kasvas kooride ja orkestrite arv. Säilis ja tugevnes kohalike laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon. Kunst: Juhtivad kunstnikud asutasid Tartus ühingu Pallas, mille eesmärk oli kunsti edendada ja tutvustada. Seal korraldati näitusi, kunstnike isikunäitusi ja väliskunsti väljapanekuid, ka hulgaliselt vaidlusõhtuid
annaabi.ee 
