Teatriretsensioon- "Persona"
See
näidend oli sellest, kuidas tegelased iseennast otsisid ning kui nad enda tõelise mina leidsid, avasid
nad end, võttes maskid näolt.
Lavakujundust ei muudetud terve etenduse vältel, sest tegevus toimus samas korteris.
Hoolimata sellest, et kujundust ümber ei tehtud, ei olnud see minu meelest igav, sest tegevustik oli
kiire. Siiski näitlejad liigutasid korteris asju, mis muutis asja mitmekesisemaks. Eriti meeldis mulle
helikunstniku Villem Rootalu töö; see oli nii ehe ja sobis selle etendusega suurepäraselt kokku ning
näitlejate ja helikunstniku koostöö oli vaimustav.
Etenduse alguses mõlkus mul peas küsimus, et kui raske on ennast väljendada ainult
kehakeeles. Kuna ma meelega ei viinud end enne etenduse vaatamist kurssi sellega, kes näidendis
kaasa löövad, siis ei teadnud ma ka kes maskide taga näitlevad. Loomulikult kogu etenduse jooksul