pöördus diatooniliste laadide ning kolmkõlalise harmoonia poole. Seda suunda süvendas helilooja seejärel kammermuusikas, kujundades kolmkõlast lähtuva minimalistliku kompositsioonimeetodi - nn tinttinnbuli ehk kellukeste stiili. Pöördumine vanamuusikaansambli poole polnud muidugi juhuslik, sest oma helikeele lihtsuselt ja vaimsuselt haakuvad teosed tõepoolest renessansslike ning veelgi varasemate, keskajast pärinevate arusaamadega helikunstist. Eesti muusikas oli see pöördeliseks momendiks selles mõttes, et avangardismijärgse, küllalt keerulise ja dissonantsidest küllastunud helikeelekõrvale tekkis uus, heakõlaline ning muusikaliste väljendusvahendite vaimsusega muusikaline mõtlemine. Pärdi loomingus on väga oluline osa religioossel maailmavaatel. Pärdi muusika hakkas 1980. aastatel ka rahvusvahelist kuulsust saavutama ning suur osa selle kujundamisel on dirigent Neeme Järvil.
diatooniliste laadide ning kolmkõlalise harmoonia juurde. 3. Tintinnabuli stiil on kolmkõlast lähtuv minimalistlik kompositsioonimeetod. 4. Pöördumine vanamuusikaansambli Hortus Musicuse poole polnud 1970. aastatel juhuslik. Nimelt, oma helikeele lihtsuselt ja vaimsuselt haakuvad Pärdi tolle aja teosed ilusasti renessanslike ning veelgi varasemate, keskajast pärinevate arusaamadega helikunstist. 5. A. Pärt lahkus Eestist, sest tema loomingus on väga oluline osa religioossel maailmavaatel ning see sai ka üheks põhjuseks, miks helilooja 1980. aastal Eestist emigreerus ning asus elama Berliini. Teatavasti tegid tollased nõukogude võimuorganid kõikvõimalikke jõupingutusi, et religioosset kunsti alla suruda ning keelustada, seetõttu ei saanud ka Pärt oma liturgilist muusikat siin avaldada. 6. 1980
avaldamise tingis vajadus veidi korrastada tormiliselt areneva tantsumuusika vahekordi ülejäänud muusikamaastikuga. Gutmann hoiatab kogu “kergema” muusika valikuta halvus- tamise eest, juhtides tähelepanu seigale, et sellisel muusikal on tähtis funktsioon filosoofia ja metafüüsikaga ülekuhjatud süvamuusika tasakaalustajana. Nagu Gutmann ütleb: “/.../ on juba jõutud arusaamisele, kui mõttetu oli tahta kogu seda muusikaliiki helikunstist välja heita. /.../ Paljud heliloojad tegid sellest oma järeldused, mida aastate möödumisel võime tagant järele muusika labastamise asemel vaadelda kui helikunsti rikastamist”. Arutluse lõpetab ta olulise järeldusega: “Kerge muusika – temast üht peatükki kuulda ja mõista, tähendab tunda, kui raskekaalulised võivad olla kergedki asjad.” Artikli viimane lause aga on aktuaalne täna-
annaabi.ee 
