saavutab maksimumi basilaarmembraani ühes kindlas kohas, mis sõltub helisagedusest. Jooksva laine maksimumi koha peal tõuseb Corti elund küllalt kõrgele, selleks et puudutada toktoriaalmembraani, mis omakorda karvrakud kõrvale painutab. Selle protsessi tulemus on kuulmisaisting. Nagu öeldud, jooksva laine amplituudimaksimum sõltub heli sagedusest. Kõrgete sageduste puhul on amplituudimaksimum ovaalakna ja jaluse lähedal, madalate sageduste puhul aga esikuastriku teises otsas, helikotreemi juures. Järelikult ergastavad erinevad sagedused basilaarmembraani erinevaid kohti ning ka erinevaid karvrakke. Kui kõrva jõuab kompleksheli, mis sisaldab mitut osaheli, siis ergustub hulk erinevaid karvrakke rühmi. Öeldu ei tähenda muud, kui et basilaarmembraan toimib sarnaselt spektraalanalüsaatoriga, mis määrab kindlaks komplekshelis sisalduvate osahelide sagedused ja amplituudid. Kuulmine Et hästi aru saada heli akustiliste omaduste iseloomust, tuleb teada, kuidas kõlavad
Sisekõrva moodustab luuline kanal, millel on kaks ja pool keerdu, seda nim teoks. Basilaarmembraan jaotab selle kanali esikuastrikuks ja trummiastrikuks, mis sisaldavad perilümfi, vestibulaar e Reissneri membraan eraldab esikuastrikust teojuha, millesse jääval basilaarmembraani osal asub Corti elund, kus paiknevad sensorirakud. Ovaalakna membraani võnkumised antakse eskikuastrikku täitva perlümfi kaudu edasi teojuha endolümfile. Esikuastrik on teotipu kohal helikotreemi kaudu ühendatud tummiastrikuga, selle kaudu kanduvad võnkumised sise- ja keskkõrva piiril oleva ümaraknani. Teojuha on täidetud endolümfiga, mille koostis on sarnane rakusisese vedelikuga. Teojuha ja tasakaalumeele juurde kuuluva ümarkotikese vahel on ühendus- e reunientjuha. Corti elund. Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste, ovaalakna membraani ja esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi endolümfile kogu teokanali ulatuses. Mida