poeetilisse universumisse. Hirve luulemaailma semantiline struktuur moodustub polaarsetest, omavahel lahutamatutest opositsioonidest: peateemad on surm/elu, öö/päev, kirg/tüdimus, aeg/ajatus või hetk/igavik ning mina ja sina. Need vastandid on äärmiselt ühtsed, kuuluvad orgaaniliselt kokku, tähistades sama teema vastaspoolt mitte ainult ööd pole päevata, vaid nende järgnevus on loomulik. Hirve luules leiab palju eri tüüpi helikordusi, ohtralt on homonüüm- ja täisriimide kõrval ka nn. ebatäpseid riime, ird ja liitriime. Nii suhestub Hirve luule kas või puhtalt riimide kaudu sümbolismiga, vooluga, millega Hirve luule kujundlikku ja temaatilist maailma kõige sagedamini on seostatud. Hirve seni viimane kogu "Ülemlaul" ilmus eelmisel aastal ning kandideeris kirjanduse aastapreemiale. näe valvur toetand nurka püssiraua on tardumuses püsind neetult kaua kui oleks juba läbitud see lõik...
Kui ta kogu oma tohutu teadmistepagasiga hakkas tegelema primitiivse muusikalise kõnega, tõi see kaasa tõelise murrangu selles valdkonnas. Erinevalt Caccinist ei pidanud Monteverdi kontrapunkti kuradisünnitiseks. Monteverdi jagas terve noodi kuueteistkümneks osaks. Kui neid eraldi mängida, sobib see kõige paremini viha väljendamiseks. Seda oma avastust, mis võimaldas väljendada ülimat ärritust või erutust, nimetas Monteverdi Stile concitato. Samasuguseid helikordusi leiame Händeli ja isegi Mozarti loomingust. Monteverdi oli esimene suur muusikadraama looja, kes komponeeris oma loomingusse sisse ka zestikulatsioonid ja sellega kirjutas ette juba olulise osa reziist. Orpheus Orfeo Favola in musica Libreto - Alessandro Striggio jun. (vt. ka I loeng) Mantua 1607 (24.2.) hertsog Francesco Gonzaga palee peeglisaalis Accademia degli Invaghiti liikmetele (humanistide- õpetlaste akadeemia) 5 vaatust Tegelased: Muusika La Musica; sopran
annaabi.ee 
