ulatub veidi üle Soome lahe keskjoone. Gaasitoru läheks sealt läbi. Peal on ligi kümme sentimeetrit suhteliselt puhtaid setteid, ent selle all paarkümmend sentimeetrit päris reostunud kihti. Nii on võimalus, et settekihtide segi paiskudes jõuab mürk ka Eesti rannikule ja meie kaladesse. Kui toruga peaks midagi juhtuma, läheb ligi tund aega, enne kui seda kuskil pumbajaamas märgatakse, sest rõhulangus levib maksimaalselt helikiirusega,et gaasitorule pole plaanitud vahepumpamisjaamu ega eraldussiibreid. Kui toru lekkekohast peaks mööduma laev, võib järgneda plahvatus. Kõigi halbade asjade kokkulangemisel võib sellele järgneda suur laine. Ka on gaasimulle täis vee efektiivne tihedus väiksem. Keskkonnamõjude aruandes on kirjas, et laevad võivad kaotada stabiilsuse ja põhja minna. Õnnetusse sattunuid saaks päästa vaid helikopteritega. Ookeanilaevadki lasevad Läänemerre jõudes ballastvett välja,
d) Muude tunnuste järgi Liigitelu on võimalik samuti tunnuste järgi: · kujundusparameetrid (sirg-, kald, nool-, kaarekujulised hambad), · materjali liik (teras, plast, puit), · tükiarv (üksik-, seeria-, masstootmine), · valmistusliik (valu-, keevis-, pleki-, sepisdetailid), · suurus (suur-, väike-, miniatuurmootorid), · automatiseerimisaste (ilma aut.-ta, poolautomaatne, automaatne), · võimsus, kiirus (harilik, kõrgvõimsuseline mootor, alla helikiirusega lennuk) · kaal (raskemasinaehituse, masinaehituse, kergtoodete valmistamine), · määrimismoodus (kuivalt käiv, sissekastmismäärimisega, survemäärimisega ajam või laager). 5. Süsteemide liigitus tootearenduses mis toimub mudeli- objektialas? Missugune seos on mudeliala ja objektiala vahel? Joonista skeem. Mudeli alas modelleeritakse tooteid, kasutades arvutusi, jooniseid või mudeleid. Tootmisega
M = / (110) Voolu kiirus on alla helikiiruse , kui M < 1 ja üle helikiiruse kui M >1 . Kui M 1 nimetatakse voolu kiirust helikiiruse lähedaseks. Viime Machi arvu (M) võrrandisse (109): / = F/F / M2-1 (111) Võrrand (111) väljendab gaasi voolukiiruse sõltuvust kanali ristlõikest. Alla helikiirusega vool (M < 1). Sellisel juhul on valemis (111) suurus (M2-1) negatiivne. Kui ristlõike pindala suureneb, siis F/F > 0 ja võrrandi (111) parem pool on negatiivne; selleks, et ka võrrandi vasak pool oleks negatiivne, on vaja kiirust vähendada, st < 0 . Vähendades ristlõiget F/F < 0 , kiirus suureneb > 0 . Joonis 21. Gaasi kiiruse ja rõhu muutumine alla helikiirusega voolu puhul. Joonisel 21 on skemaatselt kujutatud alla helikiirusega voolu parameetrite muutused ( x vahemaa)
12 Kitsenev düüs. c2 > c1 ja p 2 > p1 . Maksimaalseks düüsi kiiruseks on c2 max = a (helikiirus 340 m/s). Suuremaid kiiruseid kitsenevate düüsidega ei ole võimalik saavutada. a = k p v (m/s) (k adiabaadi astendaja, p rõhk, v erimaht) Laieneva düüsiga ( Lavali kanal) on võimalik saavutada suuremaid kiirusi kui helikiirus. Kriitiline kiirus Ck võrdub helikiirusega, laienevas avas aga kiirus suureneb veelgi ja maksimaalse väärtuse saavutab väljumis-ristlõikes . (see kiirus on oluliselt suurem helikiirusest) (kitsenevaid düüse kasutatakse gaasi-ja auru turbiinides. Laienevaid düüse kasutatakse reaktiiv- ja rakettmootorites. Difuusor kujutab endast ümberpööratud düüsi ning protsess on ka pööratud, kiirus ja kineetiline energia väheneb (potentsiaalne tõuseb). c2 < c1 ja p2 > p1 . Neid kasutatakse N:
f2 f0 * f0 cv c cv . Leiame väljasaadetud helilaine ja vastuvõetud helilaine sageduste vahe Δf: cv 2f v f f 2 f 0 f 0 f0 0 cv cv . Kui laineallika kiirus võrreldes cv c helikiirusega on palju väiksem, võib põhimõtteliselt lugeda, et . Sageduste vahet tähistatakse sümboliga fd ja nimetatakse Doppleri nihkeks. Öeldut arvestades võib eelpool tuletatud valemi kirjutada kujul: 2f v fc f 0 v d d c 2 f0
Kiiruste v A ja vV märgid tuleb valida sama loogika järgi nagu eelmise kahe juhu korral, kui valida positiivseks suunaks allika poolt vastuvõtja suunas liikuva laine suund. Kui vastuvõtja seisab paigal, siis vV 0 ja me saame valemi (8.27), kui aga allikas seisab paigal, siis v A 0 ja tulemuseks on valem (8.29). Märkus. Valem (8.29), nagu ka selle teisend (8.27) kaotab füüsikalise sisu, kui allikas läheneb vastuvõtjale kiirusega, mis on võrdne helikiirusega või suurem sellest, s.t. v A v . Esimesel juhul on tulemuseks nulliga jagamine, teisel juhul saame negatiivse sageduse, millel puudub füüsikaline sisu. Tegelikkuses tähendab v A v , et allika ette tekib lööklaine, mis levib allikast kõigis suundades eemale kas helikiirusel või sellest suurema kiirusega. Laineallika läheduses võib sellel olla purustav toime, laineallikast kaugemal on see tajutav tugeva pauguna. See efekt on
annaabi.ee 
