Liikumispõhine järjepidevus — esimeses plaanis omistatakse liikumisele; määratletakse suund ja kiirus Teopõhine järjepidavus Pilgupõhine järjepidavus — esimeses plaanis miski, mis osutab Algselt lõigati filmilinti käsitsi: • Lineaarne — mehaaniline montaaž, kõik tuleb teha järjest, parandada pole võimalik • Mittelineaarne — tänapäeval kasutusel, montaažitööd saab hiljem parandada Taustatekst ja tsitaat on kaks eri helikeskkonda: • Kestvus → tähelepanuvõime → 40 sec • Signaal → taust → kaja • Kaja on raske eemaldada, kerge lisada ———————————————————- Visuaalne narratiiv: Narratiiv — suhestumine (luuakse seoste kimp) Narratus — jutustamine Narratiiv on kultuuriline artefakt: • Narratiiv peab olemas olema — me konstrueerime midagi ehk ehitame • Lugu on loodud maailm. Iga lugu on fiktsionaalne • Tekst selle esitus kirjapandud kujul
ning muusikud on märganud, et laps muutub aktiivsemaks, kui nad pilli mängivad. Nutva imiku keha pingestub, ja kui madalad sagedused näivad omavat meeldivat toimet, siis kõrged sagedused ebameeldivat. On ka oletatud, et biit-, pop- ja muu väga rõhutatud rütmiga muusika atraktiivsus peitubki sarnasuses emaüsa turvalise võimsalt tuksuva keskkonnaga. Üsasisest platsenta, veresoonte ja nabaväädi pulseerivat helikeskkonda on salvestatud ja kasutatud nutvate vastsündinute rahustamiseks. Esimestel elutundidel reageerivad vastsündinud vaid umbes kolmandikule keskkonna akustilistest ärritajatest, esimesed kuus kuud on aeg, mille jooksul "õpitakse kuulama". Pärast 11. 12. elukuud eelistavad beebid inimhääli teistele helidele. Kuigi oma ema on lapsed harjunud kuulma juba enne sündi, on nad alles pärast 12. 14. elukuud võimelised eristama oma ema häält võõrastest häältest. 14. - 16. elukuul