Suureneb tähelepanu, püsivus. Hingamine Imik hingab diafragma abil, 20-40 korda minutis. Väikelapsel areneb rinnahingamine, hingamissagedus on 20-30 korda minutis. Eelkoolieas domineerib rindkerehingamine, hingamissagedus sama mis väikelapsel. Eritamine 0-3 kuused lapsed kakavad iga toidukorra järel või koguni kord nädalas. 4-6 kuulised lapsed, kes toituvad rinnapiimast, nende väljaheide on tumedast kollakaks. Need kes on rinnapiima asendajal, nende väljaheide on kollakast helepruuniks. Söömine ja joomine Nelja kuni kuue kuune lapse toitub samuti rinna- või segupiimast. Laps on muutunud aktiivseks. Lapse aktiivsus tõuseb iga kuuga. 7-9 kuusel lapsel suureneb lisatoidu-ja veevajadus.
(Tulve 2008: 5) Riia landesversammulg peeti ära 10. aprillil. Alguses läks kõik, nagu maaisandad soovisid. (Raud 1991: 113) Linnal oli plaani võetud ka uue mudaravila valmimine aastal 2011 (http://www.haapsalu.ee, 2007). Vähemalt Hurdast alates said kõik eesti juhid aru, et ilma rahvusliku preffesionaalkultuurita pole eestlastel tulevikku ega pääsu haritud rahvaste hulka (Karjahärm, Sirk 1977: 197). Kui ma esimesse klassi läksin, olid meie klassi seinad värvitud helepruuniks. Ma mäletan selgesti, et tahvel oli rohelist värvi. (Saareste, 2005) Keivin Kivimägi 10A KASUTATUD ALLIKAD Aasmäe, K. 2008. Mood kui kuningas ja tööandja. Ant, J. 1998. Kaks algust. Eesti Riigiarhiiv. Helk, V. 2004. Pagulastudengist Taani arhivaariks. Haapsalu 2007. http://www
Paku lisandiks kõrvitsasalatit ning sinepit ja mädarõigast. Verikäkid · Valmistusained · Valmistusviis 300 g rasvast sealiha Lõika sealiha kuubikuteks, 1/2 l verd kuumuta. Lisa hakitud sibul ja 1 kg rukki või odrajahu kuumuta helepruuniks. Kurna 1/2 l puljongit veri läbi sõela, lisa puljong, 1 sibul kuumutatud sealiha sibulaga, soola pipar, sool, majoraan ja jahu. pipart Sõtku taigen. Vormi majoraan mandlikujulised käkid ja pane need soolaga maitsestatud keevasse vette. Keeda 1015
(vastlakuklid, vastlakuklipärg, seajalad, herne- ja oasupp, soolaseened, tangupuder, ja lihakõrnetega mulgipuder) Ülepanni-pannkoogid Valmistusained · 1/2 l piima · 2 muna · 2 kl jahu · 50ml suhkrut · 1spl soola · Veidi rasvainet praadimiseks Valmistamine 1. Klopi munad suhkruga lahti, lisa sool. 2. Lisa vaheldumisi jahu ja piim. 3. Lase taignal seista 1/2 - 1 tund, et jahu paisuks. 4. Prae kuumal pannil õhukesed ülepannikoogid mõlemalt poolt helepruuniks. 5. Serveeri suhkru, moosi või meega. Hüva nõu: · Kohevamate pannkookide saamiseks vahusta munavalge eraldi. · Ülepanni-pannkoogid sobivad ka täidisega pannkookideks: prae kook ainult ühelt poolt, aseta küpsetatud poolele täidis, pane kook kokku ja prae ahjus või pliidil üle. Hoia kuumas, et ka täidis ühtlaselt soojeneks. Vastlapäeva kombed ajaloos Eesti · Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud söömaaja · Pärast vastlapäeva algas suur paast
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK K-07B ... TAIGNAD Iseseisev töö Juhendaja: ... Pärnu 2009 Niidupargi 2009 Biskviittaigen Võluv sidrunirull TOORAINE TAIGEN TÄIDIS VIIMISTLU KOKKU NIMETUS S 1. Muna 4tk 4tk 2. Suhkur 150g 100g 250g 3. Sidrunimahl 1sl 50g 60g 4. Riivitud 1tl 1tl 2tl sidrunikoor 5. Jahu 200g 200g 6. Küpsetuspulber 1,5tl 1,5tl 7. Toorjuust ...
nemmad pallawalt lauale. Antakse se soost Nr. 514 seest senna jurde. Lyda Panck. Kassulinne kögi- ja majapiddamisse ramat. 1864. · Vaesed rüütlid 3 muna peksetakse ½ toobi rõõsa piimaga ehk koorega hästi segamine, lisatakse veidikene soola juure ja pantakse nõnda palju tükkideks lõigatud saia senna sisse ligunema, kui tarvis on ja lastakse siis nii kaua seista, kunni sai kõik piima sisse on tõmmanud. Siis küpsetakse väiklase tule pääl võiga helepruuniks. Seda küpsetatud saia süüakse lihaleeme (bouilloni) juure. Selle söögi tarvis võib vanaks jäänud kuivanud saia võtta. Mai Reivelt. Söökide valmistamise õpetus. 1883. · Vasika pää rosina soostiga Kui esimese tüki õpetuse järele keedetud ja praetud vasikapää lina pääle pandud, siis lisatakse selle soosti juurde: korten paksu pruuni praadi soosti, söögilusika täis peenikest
Plastmassist soojustatud ventilatsiooni läbiviik ning kummist antenni läbiviik on samuti Rannilalt. 8 1.3.5. Aknad ja uksed. 9 1.3.6. Viimistlus koos sise- ja välisviimistluse tabelitega. Välisviimistlus: Kogu fassad on kaetud mineraalkrohviga, mis värvitakse helehalli, soklid halli värvi. Aknad ja uksed tumepruunid. Räästa ja katuse otsalauad värvitud helepruuniks. Katuse värv Rautaruukki värvikaardi järgi RR32 tumepruun Siseviimistlus: Ruum Lagi Seinad 1. korrus Hall Uninaks peen Uninaks polümeerne seinte viimistluspahtel ,,Siler 5" tasanduskrohv ,,Tellisesiler" + + värv peen viimistluspahtel ,,Siler 5" + värv
Männi mädiknahkis kahjustab okas- ja lehtpuude puitu nii looduses kui ka hoonetes. Esineb kõige sagedamalt keldrites ja põranda alumistel puitdetailidel, kuid leide on ka kõrgematel korrustel ning katusekonstruktsiooni detailidel. Tekitab pruunmädanikku. Kahjustuskiirus oluliselt aeglasem kui harilikul majavammil. (Kalamees, 2000) Näätskorgik, majakorgik, majanääts viljakeha on substraadile liibunud, algul selgelt valge, hiljem muutub helepruuniks, poorne, poorid ümmargused kuni nurgelised, mõnikord hambulise servaga ja eosed silindrilised, sirged kuni nõrgalt kõverdunud, värvusetud. Majanääts vajab oma arenguks kõrgemat temperatuuri ja puidu niiskust kui 5 majavamm. Looduses esineb lamavatel okaspuude tüvedel, tarapostidel, kändudel. Hoonetes halvasti ventileeritud katusealustes, katusekonstruktsiooni detailidel ja välistel pindadel, akendel. Resistentne kuivuse suhtes
Rullida liha kokku, kinnitada puust kokteilitikuga. 3. Praadida rullid pruuniks, laduda keedunõusse. 4. Kastmeks pruunistada sibul ja porgand õlis. Lisada 1 dl vett ja rõõsk koor, maitsesta soola-pipraga. Kallata rullidele ja hautada madalal kuumusel 30 minutit. Sibulaklops Looma seljaliha, sibul, pipar, sool, õli, vesi, jahu, hapukoor Valmistamine: 1. Liha viilutada, vasardada ja anda lõikudele ovaalne kuju. Raputada peale soola ja pipart. Praadida mõlemalt poolt helepruuniks. 2. Pruunistada rasvas jahu, lisada kuum vesi ja keeta läbi, lõpuks lisada hapukoor. 3. Valada kaste lihale ja hautada 5-8 minutit. Lõigata sibulad ratasteks, praadida kuldseks ja tõsta praetud lihalõikudele. Serveeri keedetud kartulite ja hautatud köögiviljadega. Eskalopp seentega Seafilee, või, sool, pipar, seened, estragon, vesi, valge vein, rõõskkoor, maisitärklis Valmistamine: 1. Viilutada filee 1,5 cm paksuseks. Pruunistada lihaviilud mõlemalt poolt
[C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisame 2ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendame 4-5 minutit keeval veevannil. Tulemus: Katseklaasis, kus oli fruktoos, toimus reaktsioon kiiremini ja intensiivsemalt, kui glükoosiga. Sama aja jooksul, mil fruktoosiga katseklaas muutus soojendades helepruuniks, ei toimunud glükoosi lahuses veel midagi. Järelikult on fruktoosi puhul tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul aldoosiga. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekuli ümber. Tekkinud kompleks laguned kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse. Töö käik: Katseklaasi valame 4-5 ml tärkliselahust ja lisame tilk joodilahust. Segu
pudenevateks kuubikuteks. Lõhed kulgevad rööbiti puu aastarõngastega, ühtaegu tekivad 12- sentimeetrised lõhed ja sügavamad pikisuunalised lõhed. Puu mädaneb aeglasemalt kui majavammi korral, tihti säilib puidu välispind ka siis, kui sisemine osa on juba tugevalt kahjustatud. Majanääts: Näätskorgik, majakorgik, majanääts (Antrodia sinuosa). Viljakehaon substraadile liibunud, algul selgelt valge, hiljem muutub helepruuniks, poorne (poorid ümmargused kuni nurgelised), mõnikord hambulise servaga. Eosed silindrilised, sirged kuni nõrgalt kõverdunud, värvusetud, 45,5 x 11,5 µm. Majanääts vajab arenguks kõrgemat temperatuuri ja puidu niiskust kui majavamm. Looduses kasvab lamavatel okaspuutüvedel, tarapostidel, kändudel. Hoonetes levib halvasti ventileeritud katusealustes (kus on väga niiske), katusekonstruktsiooni detailidel ja välistel pindadel, samuti akendel. Vastupidav lühiajalisele kuivusele
[C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisame 2ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendame keeval veevannil. Tulemus: Katseklaasis, kus oli fruktoos, toimus reaktsioon kiiremini ja intensiivsemalt, kui glükoosiga. Sama aja jooksul, mil fruktoosiga katseklaas muutus soojendades helepruuniks, ei toimunud glükoosi lahuses veel midagi. Järelikult on fruktoosi puhul tegemis ketoosiga ja glükoosi puhul aldoosiga. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekuli ümber. Tekkinud kompleks laguned kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse. Töö käik: Katseklaasi valame 4-5 ml tärkliselahust ja lisame tilk joodilahust. Segu loksutatakse
pruunid) Thuja plicata Hiigelelupuu (nagu soolikas, pikad lehe, lapikud, tagant heledam roheline, koos õhulõhe laukudega, võrse on helepruun oranzikam) Käbid (natuke suurem hariliku elupuu käbidest, tipus on natuke nõeljad teravikud, soomustel on lõhed , nagu oleks kaks soomust üksteise peal ) Chamaecyparis (hamatsüpris) pisifera mägiebaküpress (võrse tipud longus, üleval tumepruunid võrsed ja alt oks läheb helepruuniks, pealt rohelised , alt rohelised valgete õhulõhe laikudega (õhulõhed nagu liblikad) Käbid (ümmargused, kui on oksa küljes siis rohelised kui üksikult siis pruunid õõnsad, pisikesed) Juniperus sabina sabiina kadakas ( kahte sorti , üks on okkaline (teeb haiget) , teine pehme, hästi tugeva lõhnaga, mürgine Juniperus communis harilik kadakas ( hästi torikv, kole, nagu nutsakas, kole roheline) Taxaceae- Jugapuulised
Austraaliale iseloomulikumad linnud Austraalias elab umbes 800 linnuliiki, mis kuuluvad erinevaesse perekondadesse, sugukondadesse ja seltsidesse. 2.1. Kaasuariliste selts 2.1.1 Sugukond: Emulased Emu on Austraalias elutsev suur lennuvõimetu lind. Tema kõrguseks on kuni 2 meetrit. Tänapäeval elavate liikide hulgas on temast suurem vaid Aafrikas elav jaanalind. Emu koos känguruga on Austraalia vapiloomad. Emu suled on muidu tumeda värvusega, ent enne sulgimist muutuvad need helepruuniks. See kummalise välimusega lind on suguluses teiste maapinnal elutsevate lennuvõimetute lindudega: kaasuari, jaanalinnu ja kiiviga. Kõigil neil lindudel on sarnase kujuga kolju ning pikad, võimsad jalad. Emu on rändava eluviisiga lind, ta hulgub toittu otsides ringi, läbides sadu kilomeetreid. Kui toittu on rikkalikult, kogub emu suuri rasvatagavarasid ning kaalub kuni 45 kg. Emu vajab ka piisavalt joogivett. Pesa on maapinnal ja pesas on 9-11 suurt tumerohelist muna
Kõik ained segada ja kloppida puulusikaga kõvasti läbi. Taigen valada õhukese kihina rasvaga määritud pannile ja küpsetada keskmise kuumusega ahjus (200- 220°C). Süüa soojalt või ja rõõsa piimaga. [] Pekk-kook ehk pulmakook 100-200g pekist värsket või soolatud liha 1 - ½ kl. piima 4-5 muna 2-3 spl: nisu- või odrajahu (soola) Viiludeks lõigatud liha pruunistada kergelt pannil, lahti klopitud munadest, jahust ja piimast valmistada taigen ja valada lihaviiludele. Praadida helepruuniks või küpsetada ahjus. [] Kamakäkid 17 ½ kl. rõõska või hapukoort või piima ½ kl. kamajahu Veeretamiseks suhkrut ja kamajahu 2-3 tl. mett Soola Ained segada, veeretada kamajahu ja suhkru segus märgade kätega kanamunasuurused või väiksemad ümmargused käkid. Llauale anda rõõsa või hapupiimaga. [] Sõir ehk kohupiimajuust 500g lahjat kohupiima 1 l kooritud või täispiima 2-3 spl. sulavõid 1 tl. soola 1-2 muna 1 tl
Cl- ioonide olemasolu, kuid NH3 x H2O vesilahuse lisamisel see sade kadus, kuigi Cl- ioonid pääsesid taas lahusesse. 7.5 1. Töö eesmärk o SCN- ning samas ka Fe3+ ioonide kindlakstegemine lahuses. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: NH4SCN, 1 M H2SO4, FeCl3 lahus. 3. Töö käik 2 mL-le NH4SCN lahusele lisasin 2 mL 1 M H2SO4 lahust ja seejärel FeCl3 lahust. 4. Katseandmed Kõigepealt lahus värvus helepruuniks. Seejärel punaseks. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs NH4SCN lahusele FeCl3 lahuse lisamisel algasid reaktsioonid ning moodustus sade erinevate koordinatsiooniarvudega raudtsüanokomplekside moodustumise näol. Reaktsioonivõrrandid: FeCl3 + NH4SCN = NH4Cl + 2 Cl{-} + Fe(SCN){2+} üks tekkinud reaktsioonidest andis lahusesse raud(III)tiotsüanokompleksi Fe(SCN){2+}, mis andis lahusesse intensiivset punast värvust.
praeleemaga üle. 11. Kuidas liha pikitakse? Veise ja uluki lihast, suuritükke pooltooteid. Pikkimiseks kasutatakse seapekki, porgandit, peterselli, sellerit. Need lõigatakse umbes 4cm pikkusteks kangideks ja torgatakse noa abil piki lihaskiudu lihasse. 12. Kuidas praetakse portsjontükke lihast? Portsjontükid praetakse pliidil väheses rasvas või grillitakse. Väheses rasvas praadimiseks pannakse pooltooted kuuma rasva sisse ja praetakse mõlemalt poolt helepruuniks. Maitseained raputatakse praetud poolele. Grillitud tooted maitsestatakse peale grillimist. 13. Kuidas hautatakse suuri lihatükke? Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse pruunistatud maitseköögiviljad, maitseained ja kuum vedelik ning hautatakse kaanega suletud nõus 140kraadi juures pehmeks. 14. Kuidas hautatakse portsjontükke lihast? Valmistamiseks võib pruunistatud lihatükid asetada ka eelnevalt valmistatud kastmesse ning koos kastmega valmimiseni keeta või hautatakse.
sinised, hallid või (pigementeerub) rohelised silmad. minimaalselt. Normaalne nahk, Mõõdukalt päevituv, nahk tumeblondid või III Tundlik. pigmenteerub järk-järgult pruunid juuksed, hallid (helepruuniks). või pruunid silmad. Helepruun nahk, Minimaalne põletus, nahk IV tumedad juuksed ja tundlik. pigmenteerub hästi silmad. (mõõdukalt pruuniks). Harva tekkiv põletus, nahk V Pruun nahk. Vähetundlik pigmenteerub tugevalt
väiksetse tükikestena külma võid või rõõska koort. Peale või lisamist suppi üle 65C kraadi ei kuumutata. Hele puljong + täitetooraine ehk nimetust andev toorainne (tangained, sai, köögiviljad, seened, puuviljad, marjad, linnuliha, mereannid, kala, kõrvits.) Portsjontükilise liha praadimise reeglid lehekülg 168-171 Portsjonitükid praetakse pliidil väheses rasvas või grillitakse. Väheses rasvas praadimiseks pannakse pooltooted kuuma rasva sisse ja praetakse mõlemalt poolt helepruuniks. Maitseained raputatakse praetud poolele. Grillitud tooted maitsestatakse peale grillimist. Maitsestamiseks kasutatakse soola, pipraid, paprikapulbreid, maitsesooli, tööstuslikke maitsesegusid. Portsjonitükke praetakse 10-20 minutit. Biifsteekidel eristatakse kolme valmidusastet: Kergelt praetud (rare)- praetakse 1,5 minutit kummaltki poolt Keskmiselt praetud (medium)- praetakse 3 minutit kummaltki poolt. Läbipraetud (well done)- praetakse 4-5 minutit kummaltki poolt.
KIHISTATUD /kihitatud) TAIGNAST SAIAD KOHVISAI toote valmiskaal 50 g. Valmistatakse pärmitaigen vastavalt tehnoloogiale, rullitakse ristkülikukujuliseks ja kihistatakse 2x3-eks, saadakse 9 kihiline taigen, lastakse taignal puhata ja seejärel rullitakse 1,5 cm paksuseks. Lõigatakse 58 g ribad, mis veeretatakse keerdu ja vormitakse teokarbikujulised tooted. Riba ots pööratakse toote alla ja pannakse plaadile kerkima. Toode määritakse munamäärdega ja küpsetatakse helepruuniks. Jahtunud toode puistatakse üle puudersuhkruga. MOONISAI toote valmiskaal 50/g Valmistatakse pärmtaigen vastavalt tehnoloogiale, rullitakse ristkülikukujuliseks ja kihistatakse, kusjuures kihistusmargariin kaetakse mooni-suhkru puistega. Taignal lastakse puhata ja rullitakse 1,5 cm paksuseks, lõjgatakse ribad ja veeretatakse keerdu ning vormitakse teokarbikujulised saiad. Tooteid kergitatakse, määritakse munaga ja küpsetatakse. KEEDISESAI toote valmiskaal 50 g/
KIHISTATUD /kihitatud) TAIGNAST SAIAD KOHVISAI toote valmiskaal 50 g. Valmistatakse pärmitaigen vastavalt tehnoloogiale, rullitakse ristkülikukujuliseks ja kihistatakse 2x3-eks, saadakse 9 kihiline taigen, lastakse taignal puhata ja seejärel rullitakse 1,5 cm paksuseks. Lõigatakse 58 g ribad, mis veeretatakse keerdu ja vormitakse teokarbikujulised tooted. Riba ots pööratakse toote alla ja pannakse plaadile kerkima. Toode määritakse munamäärdega ja küpsetatakse helepruuniks. Jahtunud toode puistatakse üle puudersuhkruga. MOONISAI toote valmiskaal 50/g Valmistatakse pärmtaigen vastavalt tehnoloogiale, rullitakse ristkülikukujuliseks ja kihistatakse, kusjuures kihistusmargariin kaetakse mooni-suhkru puistega. Taignal lastakse puhata ja rullitakse 1,5 cm paksuseks, lõjgatakse ribad ja veeretatakse keerdu ning vormitakse teokarbikujulised saiad. Tooteid kergitatakse, määritakse munaga ja küpsetatakse. KEEDISESAI toote valmiskaal 50 g/
või rõõska koort. Peale või lisamist suppi üle 65C kraadi ei kuumutata. Serveerimine: Lisatakse püreesupile tihti selle koostises olevaid kuumtöödeldud köögiviljade, seente või teiste komponentide tükke, krutoone (röstitud saia- või leivakuubikuid) 10. Portsjontükilise liha praadimise reeglid Portsjontükid praetakse pliidil väheses rasvas või grillitakse. Väheses rasvas praadimiseks pannakse portsjontükid kuuma rasva sisse ja praetakse mõlemalt poolt helepruuniks. Maitseained raputatakse praetud poole peale. Grillitud tooted maitsestatakse peale grillimist. Maitsestamiseks kasutatakse soola, pipraid, paprikapulbrit, maitsesooli, tööstuslikke maitsesegusid. Portsjontükke praetakse 10 20 minutit. Biifsteekidel eristatakse kolme valmidusastet: Kergelt praetud (rare)- praetakse 1,5 minutit kummaltki poolt Keskmiselt praetud (medium)- praetakse 3 minutit kummaltki poolt. Läbipraetud (well done)- praetakse 4-5 minutit kummaltki poolt.
Tegelikult leiame mustikat leetunud kuusikutest kuni rabastunud männikuteni,vaid raiesmikel on taimede jaoks liialt tugev valgus ning nad hävivad konkurentsis rohttaimedega. Mustikas on poolpuitunud võsudega heitlehine puhmastaim (kääbuspõõsas). Varte kõrgus samblapinnalt ulatub 30-50 cm; maapealsed võrsed on 3-4 aasta vanuseni teravakandilised ja rohelised, vanemas eas korgistuvad ja muutuvad ümmargusemaks ja helepruuniks. Vanematest võsudest, mis on mattunud samb- lasse, arenevad kahesugused võrsed: maa-alused risoomid (annavad alguse uutele osapõõsastele) ja püstised asendusvõrsed, mis lehistuvad. Osapõõsas elab 8-10 aastat, üksikud võrsed aga 2-5 aastat. Lehed on elliptilised, peensaagja servaga, puhasrohelised. Noortel taimedel püsivad lehed ületalve, täiskasvanud taimed on heitlehised. Õied üksikult, longus, kupjad, rohekasvalged või veidi roosakad.
keedetud, hautatud ja praetud köögiviljad; praetud seened; marineeritud salatid; praeleem, sellest valmistatud kastmed. Suuri praade serveeritakse ka külmalt. Sel juhul praad jahutatakse ja lõigatakse õhukesteks viiludeks. Praetud portsjonilised lihatoidud Portsjontükke võib praadida väheses rasvas pannil, küpsetada ahjus, grillida. Väheses rasvas praadimiseks pannakse pooltooted kuuma rasva sisse ja praetakse mõlemalt poolt helepruuniks. Maitseained raputatakse praetud poolele. Grillitud tooteid maitsestatakse kas enne või peale grillimist. Portsjontükke (biifsteeke) praetakse 10-20 minutit. Eristatakse kolme valmidusastet: 1. Kergelt praetud (inglise keeles rare) - praetakse 1,5 minutit kummaltki poolt. 2. Keskmiselt praetud (inglise keeles medium) - praetakse 3 minutit kummaltki poolt. 3. Läbipraetud (inglise keeles done) - praetakse 4-5 minutit kummaltki