mitut emast. Kui neid ehmatada, lõpetavad nad helendamise, kui aga ettevaatlikult läheneda, jätkavad helendamist. JAANIMARDIKA ISELOOMULIKUD OMADUSED Emane: Tiivutu. Tema lüliline keha meenutab vastse oma. Helenduselund paikneb tagakeha tipul. Isane: Emasest väiksem. Suurte silmade ja hea nägemisega. Isane on tiibadega ning lennuvõimeline. Kattetiivad kaitsevad kilejaid tiibu ajal, mil putukas ei lenda. Vastsed: Võimsate suistega varustatud röövloomad. Neilgi on tagakeha lõpul helenduselundid. SUURUS Pikkus: Emasel 10-18 mm, isasel 10-13 mm. Välimus: Emasel ja vastsetel on pikk lüliline keha, isastel on tiivad ning nad on lennuvõimelised. Suised: Vastsetel haukamissuised, täiskasvanud mardikatel on suised kärbunud. PALJUNEMINE Munad: 1 mm suurused. Munade arenguperiood: 2-4 nädalat. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Rühmades. Toitumine: Vastsed toituvad limustest. Täiskasvanud ei söö. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID
materjalist peale lühilainelisema nähtava valguse või ultraviolettkiirguse neeldumist aines. Tekib valguse kiiritamise tulemusel. Elektroluminestsents on luminestsents, mis tekib aines rakendatud elektrivälja mõjul. Katoodluminents tekib elektronide pommitamise (katoodkiirega kiiritamine) tulemusel. 7. Kuidas jaanimardikad helendavad? - Jaanimardikad on tuntud sellepärast, et neil (emastel isenditel) on tagakeha tipus helenduselundid, mis kiirgavad mittesoojusikku rohekat valgust. Seda protsessi nimetatakse bioluminestsentsi nähtuseks. Jaanimardika rakud sisaldavad kemikaali nimega lutsiferiin ning toodavad veel ensüümi nimega lutsiferaas. Mardika tagakeha hakkabki helendama siis, kui need ained oksüdeeruvad ja reageerivad omavahel. Seejärel tekib passiivne molekul nimega oksülutsiferiin. Lutsi-feraas seejärel reageerib ATP-ga, mis leidub kõikides rakkudes, ning moodustub lutsiferiil adenülaat ja pürofosfaat.
poised, uimekiired merikukk Maitsmine Maitsmispungad (isegi keha pinnal) "6" meel "kolmas silm" Silmud Elektrilaengute Elektrielundid Elektriangerjas, elektrisäga, tunnetamise ja tekitamise elektrirai võime Helenduse tekitamine Helenduselundid Süvaveekalad helendavate bakterite koed Nägemiselundid kalade silmad on tihti väga suured. Need on läbipaistvas avavees erinevatel kaladel., näiteks mõõkkala. Pimeduses elavatel koopakaladel silmad puuduvad. Süvaveekaladel on silmad kas vhese valguse püüdmiseks väga suured, või vastupidi väikesed, sest midagi ei ole nagunii näha. Kaladel puuduvad silmalaud, seega ei saa silmi kinni panna. Kala silmalääts on kerakujuline
Peajalgsete põhitoiduks on kalad, krabilised ja karbid. Paljud, eriti süvaveeliigid, toituvad ka raibetest ja söövad isegi üksteist. Eranditult kõik peajalgsed on rööveluviisiga ning seejuures ülimalt aplad. Neid ei kohuta ohvri suurus ja nad ründavad ka enesest mitu korda suuremaid loomi. Nad on kahtlemata merede kõige agressiivsemad ning sõjakamad loomad. Seega on peajalgsetel vaenlasi palju. Looma kehal nähtavale tulevad arvukad taevassinised täpikesed, helenduselundid ehk fotofoorid. Harilikult arvatakse, et peajalgsete munade viljastumine on sisemine. See pole siiski õige. Viljastamine toimub väljaspool looma keha. Zooloogid on siiani kirjeldanud juba ligi kuussada peajalgsete liiki. Laevukeselistel on neli neeru, neli lõpust ning neli lõpussüdant. Seetõttu eristavad zooloogid neid neljalõpuseste peajalgsete alamklassiks. Kaheksahaarmelisi, kalmaarilisi ning seepjalisi, kellel on üksnes kaks lõpust, vaadeldakse aga kahelõpuseste
1 · e)hüdraloomad- valdavalt mere, röövloomad. 2 tüüpi- polüübid ja meduusid · f)karikloomad- eralditult meres, polüübi põlvkond nõrgalt arenenud. Meririst e. millimallikas-röövloom. · g)meritünnikud e. salbid- meres, helendusvõime- sümbioosis elavad helenduvad bakterid, toituvad põhiliselt fütoplanktonist · h)hiigelvähilised- eranditult meres, enamikel helenduselundid-fotofoorid, toituvad peamiselt vetikatest · i)harjaslõugsed- toitub koorikloomade ja kalade vastsetest, Läänemeres nt. · Tsüklomorfoos väljendub lühikese elueaga vormide eri põlvkondade kehakuju kindlas järjekorras muutumises. Nähtus esineb parasvöötme mageveekogudes: täiskasvanud organismid omavad eri aastaaegadel erinevat väliskuju. Erinevused on keha suuruses ja jätkete esinemises või puudumises ja pikkuses
Enamasti herbivoorid. Mardikalised - loomariigi liigirikkaim selts. On kas röövtoidulised või enamik on segatoidulised (surnud orgaaniline aine, taimed jne). Iseloomulik tunnus on enamasti ka tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad. See eesmine paar tiibu on kujult muutunud ja moodustavad nn kattetiivad. Teine tiivapaar on kilejad ja mardikad kasutavad seda lendamiseks. Jaanimardikas - emastel isenditel (jaaniussidel) paiknevad tagakeha tipus helenduselundid, mis kiirgavad mittesoojuslikku rohekat valgust. Ärasöömiseks väljavalitud tigu surmatakse seedeensüüme sisaldava mürgihammustusega. Kasutatakse tigude biotõrjes. Osa liike on ka toksilised ja kaitsevad ennast ärasöömise eest 36 Lepatriinusid Eestis üle 50 liigi. Lepatriinu on üldjuhul röövputukas, kes toitub peamiselt väheliikuvatest
annaabi.ee 
