MANGO Mango on mangopuu vili. Botaaniliselt on mango luuvili. Viljaliha on väga mahlane ja selle värvus varieerub helekollasest oranžini. Maitse meenutab virsikut ja võib olla väga magusast kuni poolhapuka või väga hapuni. Mangosid tarbitakse peamiselt värskelt, küpsena ja pooltoorelt. Neist valmistatakse salateid, mahla, marmelaadi, džemmi ja karrit. Tärkliserikkaid seemneid süüakse röstitult või keedetult, neist valmistatakse jahu ja tärklist ning neid kasutatakse loomasöödana. 100 grammi mango kalorsus on 60kcal, see sisaldab kiudaineid (1,6g),
Mango Kelly-Krette Kase 11A Tutvustus · Sünnimaa India · Üle 6000aasta, hinduismi legendid · Mangopuu (Mangifera) · Luuvili · Ümmargune, muna- või silindrikujuline · Suur kiuline, lame seeme Vili · Pikkus 625 cm · Mass 1,82,3 · Vilja kest nahkjas, vahakas, sile, paks. Värvus hele- kuni tumeroheline, kollane, kollakasoranz, punakasroosa või punane · Viljaliha mahlane, kiudjas, kreemjas. Värvus helekollasest oranzini · 7680% vett, 1120% suhkruid, 0,20,5% happeid, A-, B-, C-, E-rühma vitamiine. Kaltsiumi, rauda, magneesiumi ja mangaani. Puu · Lehed jagunematud, rohkearvulised väikesed õied · Puud 1030 m · iga 100 aastat ja rohkem Levik · 4000 aastat tagasi Indias · Ida-Aasias 5. ja 4. sajandi vahetusel eKr. · 10. sajandil Ida-Aafrikas · Ameerikas 17. sajandil · Tänapäeval troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes üle kogu maailma (India ja Hiina)
Limusiine loetakse kasvult keskmiseks ja suureks tõuks. Värvuselt varieeruvad nad pruunikas kollastest kuni punakas pruunideni; heledate rõngastega silmade ümber. Sünnimass 40-43 kg Täiskasvanud 1000 -1200kg Simmental. Simmentali tõug on üks vanimaid ja praeguseks on levinud seda tõugu veised üle terve maailma. Simmentali tõug pärineb Sveitsist. Värvuselt on nad suure varieeruvusega, põhimine värvus on neil siiski kas päris valge ning ka helekollasest tumekollaseni, või siis pruunist punakaspruunini. Vasikate sünnimass on kuni 50kg Täiskasvanutel 1200kg ja rohkem Belgia sinine. Belgia Sinise tõu sünd sai alguse, kui 19.sajandi teisel poolel imporditi Inglismaalt Belgiasse Shorthorni tõugu pulle, et parandada kohalikku tõugu. Keskmise suurusega, raskepärane tõug, millel esineb tihti topeltlihaselisus. Enamik loomi varieerub värvuselt helesinise, musta ja valge kombinatsioonis.
Lõvid on levinud Lõuna- ja Ida-Aafrika savannides. Väike osa lõvidest elab ka loode- Indias Giri metsa rahvuspargis. Lõvid elavad praididena. Praidis elab kuni 25 looma, kuid vahel ka rohkem. Isasloomi on praidis 2-4, aga emasloomi on rohkem. Lõvi on suuruselt teine kaslane maailmas. Lõvi pole tegelikult nii suur, kui ta paistab. Tema kaela katab pikkade karvadega paks lakk. Laka värv on erinevatel isenditel erinevat värvi. Tavaliselt on see helekollasest helepruunini. Lakk kaitseb lõvisid teiste isaste küüniste eest. Karvkate on lõvil helekollane või helepruun. Õrnad tähnid lõvi nahal on jäänukid kutsikapõlvest. Silmad on tal karmid ja väljendusrikkad. Emaslooma keskmine kõrgus on 1 m. Pikkus on umbes 2 m (väljaarvatud saba). Nii isaslooma, kui ka emaslooma saba pikkus on 70-90 cm. Isaslooma kõrgus on 120 cm ja pikkus on 240 cm (väljaarvatud
Ainsad kaelkirjakut ohustavad kiskjad on lõvid, kes peavad teda ründama ootamatult ja seejuures vältima kohutavaid jalahoope, millega loom ennast kaitseb. Kogu kaelkirjaku tegevus toimub püstijalu. Puhates langetab ta kaela kõverasse ja vajub poolunne. Aeg-ajalt magab ta ka 1-12 minutit sügavat und, kusjuures kael on nii kõveras, et puudutab maad. 3.2 LÕVI Lõvi on aafrika savanni suurim ja tugevaim kaslane. Isasloomal on tiheda karvastikuga lakk, mille värvus varieerub helekollasest tumepruunini. Lõvid elavad praidis, mis koosnevad emasloomadest, alla 2 aasta vanustest poegadest ning ühest või mitmest isasest. Lõvid puhkavad umbes 20 tundi ööpäevas, ülejäänud 4 tundi kulub jahipidamiseks. Jahti peavad nad peamiselt öösel. Emasloomad lähevad luurele mitmekesi. Nad piiravad saaklooma osavalt ümber ning suunavad ta siis ühe peidus oleva kaaslase poole. Võimsa hüppega maandub viimane ohvri turjal, sellel haaratakse ka koonust ja ta tapetakse
Tõugu on levinud peaaegu kogu maailmas ja kuulub maailma parimate lihatõugude hulka. Saroleed on kiirekasvulised, peetakse suurekasvulisteks- lehmad 700-950 kg, pullid 1200-1400kg. Värvus varieerub valgest helepruunini, on nii sarvilisi kui ka nudisid. Head söödakasutajad, loomad ei rasvu ka suure jõusdakoguse olemasolul ratsioonis. Simmental Pärineb Sveitsist , Saksamaal- Fleckvich, Prantsusmaal Pie Rouge, Itaalias Peseto-Rosa. Värvus: valge, helekollasest tumekollaseni ka pruunist punakaspruunini, teinekord võib heledas karvkattes esineda ka tumedamaid laike. On ka punase-valgekirjusid isendeid. Lehmad 700...800 kg, pullid 1200 kg. Simmental sobib nii piima kui ka liha tootmiseks. Tõug kohaneb hästi igasuguses kliimas ja emasloomadel head ema tunnused. Soti mägiveis Pärineb Sotimaalt Highlandi piirkonnast ja peetakse vanimaks tõuks maailmas. Juba aastasadu
kasut. keedetuna ja praetult, toorainena piirituse saamiseks. Inuliinist saab hüdroslüüsil fruktoosi JUURVILJAD Loetakse neid köögivilju, millel toiduks kasutatakse nende jämenenud juurt. Sisaldavad palju süsiveikuid, min.soolasid, vaitamiine ja maitse- ning lõhnaaineid porgand väga väärtuslik toiduaine, pinnal õhuke korgistunud kelme.Sisu õrn, mahlane. Südamik sisaldab palju tselluloosi mida väiksem südamik, seda suurem toiteväärtus.Värvuselt olla helekollasest ereoranzini kaalikas hea c-vit.allikas, leidub ka B-grupi vitamiine, süsiv, valku, min,aineid. kujult ümmargune või lapergune, koor kollane, maapealses osas hallikasroheline, lillakas või punakas naeris - lihav, mahlakas., lähedane kaalikale rõigas välispinna värvus valge, hall, must, kujult ümmargune või koonusekujuline. Sisu kõikidel valge, terav maitse, mis tingitud eeterlikst õlist. Rohkesti C-vitamiini redis kõige varajasem köögivili, valge, roosa, punane
Peretabuun koosneb täkuks nimetatud isasest ja mõnest emasloomast, kes jäävad terveks eluks kokku. Täkk kaitseb oma tabuuni, kihutades minema iga isaslooma, kes sellele läheneda püüab. Kui ta aga vanaks jääb, tõrjutakse ta kõrvale ja tema asemele asub noorem täkk. Lõvi Lõvi on Aafrika savanni suurim ja tugevaim kaslane. Isaloomal on tiheda karvastikuga lakk, mille värvus varieerub helekollasest tumepruunini. Lõvid elavad praidis, mis koosneb emasloomadest, alla 2 aasta vanusest poegadest ning ühest või mitmest isasest. Viimased valvavad ja märgistavad pidevalt praidi maa-ala lõhnamärkidega ning toovad kuuldavale hirmuäratavaid möirgeid. Elevant 5 Elevant on maismaa suurim imetaja. Tal on kaks võimsat võhka, paar hiiglasuuri
. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Safran Safran on arvatavalt pärit Väike- Aasiast. Safraniõied korjatakse käsitsi ning kuivatatakse. Lõhn on kirbe, maitse mõrkjas. Safranit kasutatakse toidu maitsestamiseks ja kuldkollaka värvi andmiseks. http://et.wikipedia.org/wiki/Safran Valmis Safran kujtab endast veidi õlist massi , mis koosneb omavahel põimunnud tumepruunikaspunaastest ning helekollasest habrastest niidikestest.Mida vähem on massis helekollaseid niidikesi (tolmukaid), seda parem on maitseaine.Teiste vürtsidega sobib safran halvasti , ta kuulub ainult mõnede vürtsisegude koostisse.Safran on väga tugeva maitsega selle pärast tuleb seda lisada väga vähe. . (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) 11 Vürtsid Leevika Vilja, Mirle Jants Sinep
2. Sünteetilised- termoaktiivsed ja termoplastsed vaigud. Kollageenliimid Kollageen on valk mis vees paindub ja lõhustub temp. 80-90kraadi tekitades glutiin on vees lahustuv liim aine. Kollageeni sisaldavad loomkehade sidekoed. Toormahl, kalanahk, kondid, sõrad, sarved. Olenevalt toormaterjal jagati kollageen liimid kolmeks: kondi-, naha- ja kalaliimiks. Täanapäeval kasutatakse kalalimi aint toiduainete tööstuses (zelatiini) Tisleriliim- teradena, plaatidena, helvestena, helekollasest tumepruunini. Osaliselt läbipaistvana.(mida läikivam, läbipaistvam, seda kvaliteetsem) Albumiin-Pubriline aine, mida saadakse hüübinud loomavere töötlemisel, kasutatakse vineeri liimisel kuumpressides, kuni 120kraadi juures.. -.-' Kasutusaeg: 6-9tundi.. Valmistatakse eritellimusel lasteasutuse mööblit, ei kahjusta tervist Kaseiin- on pulbriline aine, mis sisaldab tehnilist kaseiini, kustutatud lupja, naatriumfloriidi ja petrooliumi. Toodetakse pulbrina, mis lahustatakse
lihavormid Hereford Pärineb LõunaInglismaalt Keskmise suurusega tõug lehmad 550700 kg, pullid 8001000 kg On nii sarvedega kui ka nudisid Kohaneb erinevates kliimatingimustes Hea karjamaa ja söödakasutaja Hea viljakus, kerge poegimine, elujõulised vasikad Head emaomadused Pikaealine, hea tervisega ja rahuliku iseloomuga Simmental Pärineb Sveitsist Sobib nii piima kui ka liha tootmiseks Kohaneb hästi igasuguses kliimas Värvus: valge, helekollasest tumekollaseni ka pruunist punakaspruunini, teinekord võib heledas karvkattes esineda ka tumedamaid laike Lehmad 700800 kg, pullid 1200 kg Piimatoodang hea Vasikate kasvuintensiivsus kõrge Suurepärased emad On sarvilisi ja nudisid Soti mägiveis Pärineb Sotimaalt Peab vastu kidurakasvulistel karjamaadel ning rasketes elutingimustes Aluskarv tihe ja pealiskarv õige pikk Väike tõug kehmad 500 kg, pullid 800 kg
ja ei reageeri metallidega. Kuuliga läbi lastes ten plahvatab ning ta põleb energiliselt valge suitsuta leegiga ja põlemine võib üle minna detonatsiooniks [11]. Heksogeen C3H6N6O6 on valget värvi kristalne pulber, mis samuti ei karda niiskust, ei lahustu vees ega ei reageeri metallidegai. Seda kasutatakse põhiliselt segudes teiste lõhkeainetega. Heksogeen põleb energilise valge leegiga ja põlemine võib üle minna detonatsiooniks [11]. Trotüül e. TNT C6H2(NO2)3CH3 on helekollasest kuni helepruuni värvusega kibeda maitsega lõhkeaine. Trotüül ei reageeri veega ega lahustu seal ning ei reageeri metallidega. Trotüüli sulamistemperatuur on 80 kraadi. Tänu oma madalale sulamistemperatuurile kasutatakse teda laialdaselt lahingumoonas, nii puhtal kujul, kui ka segudes teiste lõhkeainetega. Trotüüli sulatamisel eralduvad mürgised gaasid. Käsitsemiselt on ta ohutu ja teda võib saagida, puurida või lõigata. Valatud trotüül
Loomad on halli värvi, kusjuures värvitoon varieerub. Tänu sobivale kehatüübile pole probleeme poegimisega. Simmental: tõug pärineb Sveitsist. Tõu nimetus on saadud Sveitsi kohanimede Simme ja Valley järgi. Simmentali tõugu veised on kahte tüüpi: kas piima- või lihatootmiseks. Nad kohanevad hästi igasugustes klimaatilistes tingimustes. On nii sarvedega loomi kui ka nudisid loomi. Värvuselt on nad punasekirjud, mis varieerub päris valgest ning ka helekollasest tumekollaseni, või siis pruunist punakaspruunini. Aubraki tõug: on algselt pärit Lõuna Prantsusmaalt. Aubraki tõugu veised on värvuselt liivakarva kuni kahvatu hallini, isasloomadel on tume rant ümber kaela. Nad on hea lihastuse ja keskmise suurusega lihaveised, kes kasutavad hästi rohuröötasid. Tavaliselt liiguvad Prantsusmaa karjad mägikarjamaadele mai lõpuks ja tulevad tagasi oktoobri keskpaiku. Aubraci piirkonna georaafiline keskkond on andnud tõule
hekk Läiklehine tuhkpuu Cotoneaster lucidus Sügisene lehtede värvus Soolotaimed Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera AREAAL Põhja-Ameerika idaosas, Nova-Scotiast Floridani. SUURUS 20-30m VÕRA Võra püstine ja ovaalne KOOR, VÕRSED Koor on pruunikas, vanemas eas muutub koor krobelisemaks. Võrsed siledad ja läikivad, algselt punakad, siis tumehallid ning täiskasvanuna pruunikad. Puit on helekollasest kuni pruunini ja maltspuit kreemikasvalge. LEHED Lehestik tihe, siledad, tugevate hõlmadega, 8-15 cm pikad.Sügisel muutuvad lehed kollaseks. ÕIED, VILJAD Õied on kollased oranzi mustriga, kuni 6cm läbimõõduga meenutavad tulbiõit. KASVU- Vajab valgusküllast, liivakat kuni rammusat, kuivemat pinnast. Eestis ei talu lagedal TINGIMUSED kasvamist. Vajab esimestel aastatel talvekatet. Noored taimed väga külmaõrnad,
Värvus kuldkollane kuni helepruun, koorik ei tohi olla määrdunud; Kuju peab olema sordile vastav, mitte laiali valgunud ega kokku surutud. Sisu analüüsil hinnatakse läbiküpsemise astet, kleepuvust, niiskust puutumiselastsust, värskust ja murenevust leivas ei tohi olla ka vähesest segamisest tulenenud tükke. Maitse hindamisel jälgitakse, et maitse oleks iseloomulik antud sordile, ei tohi olla kibedat või muud kõrvalmaitset. kuju peab vastama toote liigile; värvus helekollasest pruunini, mitte kõrbenud; sisu peab olema läbiküpsenud, poorne, ilma tükikesteta, käega katsumisel mitte niiske; maitse peab olema iseloomulik antud tootele; lõhn peab olema tootele iseloomulik; Erinevad saiatooted kaupluses: Magedad lihtsaiad Röstsaiad Täisterasaiad Krõbeda koorikuga saiad Vormisaiad sepikud ja segasaiad Kuklid Külmutatud ja eelküpsetatud saiad Seemnesaiad Dieetsaiad Tootjad: Fazer Pere Leib Jänku Juss PASTA Pasta on traditsiooniline itaalia köögi põhitoit
peenekiulised), levinud kogu maailmas. Loomad on mustad, nudid, madalajalgsed ja pika karvaga, tapasaagis 65-70 %. Tapasaagis on seda suurem... Charolais' [sarolee] tõug ...- aretatud Kesk-Prantsusmaal. On ühed suuremad lihaveised (lehmad 650-800 kg, pullid 1000-1250 kg, rekordpull on kaalunud 1520 kg), lihakere on väikese rasvasisaldusega. Kasvu poolest võistlevad selle tõuga vaid Simmentali tõugu veised. Värvus varieerub helekollasest ja beezist valgeni. Shorthorni tõug ... - vana Inglismaalt pärinev kuulus universaalne lihatõug (shorthorn täh. inglise keeles lühisarviline). Sellest pärinevad paljud kaasaegsed lihaveisetõud vanad tõud enne lühisarvelisi olid pikasarvelised. Liha on väga rasvane - majanduslik tasuvus on vähenenud. Tapasaagis 70 %. Lehmad lüpsavad 3005-4000 kg piima aastas. Tänapäeval on eraldatud tõurühm, keda
Belgias). 1996. aastal osteti Eestisse 200 doosi belgia sinise spermat. Esimesed kolm noorpulli osteti Belgiast Karistu rantšosse 2006. aastal. PIEMONT – aretatud Itaalias. Värvuselt on loomad valged ja hallid. Kõik loomad on nudid. Tänu sobivale kehatüübile pole probleeme poegimisega. SIMMENTAL – pärineb Šveitsist. Sobib nii piima kui ka liha tootmiseks. Nad kohanevad hästi igasugustes klimaatilistes tingimustes. On nii sarvedega loomi kui ka nudisid loomi. Värvus: valge, helekollasest tumekollaseni ka pruunist punakaspruunini. On sarvilisi ja nudisid. Eestisse toodi esmakordselt 2003. aastal. AUBRAK – pärit Lõuna-Prantsusmaalt. Värvuselt liivakarva kuni kahvatu hallini, isasloomadel on tume rant ümber kaela. Hea lihastuse ja keskmise suurusega lihaveised, kes kasutavad hästi rohusöötasid. Arenevad ja kasvavad keerulistes tingimustes. ŠOTI MÄGIVEIS – pärineb Šotimaalt. Vanim tõug maailmas. Suuruselt kuuluvad väikeste tõugude hulka
ratsioonis. Varem oli selle tõu miinuseks raske poegimine ja madal liha kvaliteet. Esimesed heade jõudlusnäitajatega SAROLEEd toodi Eestisse 2000. Aastal Simmental *Pärineb Sveitsist, Saksamaal- Fleckvich, Prantsusmaal Pie Rouge, Itaalias Peseto-Rosa. Levinud kogu maailmas. Skandinaaviamaadesse toodi alles möödunud sajandi 70ndatel aastatel. Suurekasvuline. Sobib nii piima kui ka liha tootmiseks. Kohanevad hästi igasuguses kliimas. Värvus: valge, helekollasest tumekollaseni ka pruunist punakaspruunini, teinekord võib heledas karvkattes esineda ka tumedamaid laike. On ka punase-valgekirjusid isendeid. Mõned herefordidega üsna sarnased. Lehmad 700...800 kg, pullid 1200 kg. Piimatoodang hea. Vasikate kasvuintensiivsus kõrge. Lehmad suurepärased emad. On sarvilisi ja nudisid. Eestisse toodi esmakordselt 2003. aastal Soti mägiveis Pärineb Sotimaalt Highlandi piirkonnast,Kutsutakse ka kõrgmaa veisteks. Tõuraamatusse märgitud vanima tõuna
Ajalooliselt on värvust tähtsaks peetud. Eestis kujunes kohaliku maakarja ristamisel põhiliselt kahte värvi tõud - eesti punane ja eesti mustakirju. Punaste tõugude aretuses on kasutatud ka pruune tõuge. Mitmetes riikides on levinud punasekirjud tõud, keda on kasutatud ka Eesti veisetõugude aretuses. Eraldi rühma moodustavad aborigeensed veisetõud, kes kujunesid välja kohalikest veistest. Nende värvus on tavaliselt varieeruv helekollasest tumepunaseni. Eesti veisetõugudest kuulub sellesse rühma eesti maakari. · MUSTAKIRJUD TÕUD EESTI HOLSTEINI TÕUG (EHF) (enne eesti mustakirju tõug) Tõug on aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel hollandi mustakirju tõuga. Aretusloo alguseks võib lugeda 1838. aastat, mil tehti esimene edukas mustakirjute veiste import Hollandist. Hollandi tõug levis parandaja tõuna eeskätt Põhja Eestis. Algselt nimetati hollandi ja kohaliku (aborigeense) tõu
annaabi.ee 
