kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Teleskoobis vaadelduna on Saturni eripäraks heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. Millal vaadelda Jupiteri ja Saturni? Kosmoseaparaatide abiga on mõõdetud Saturni magnetvälja (on väga tugev, ehkki umbes 10 korda nõrgem, kui Jupiteril) ning põhjalikult uuritud rõngaste struktuuri ning kaaslasi. Planeedi enda kohta on endiselt vähe andmeid; nende täiendamine on plaanis aastatel 2002- 2006 (kosmosesond Cassini). Matemaatilised mudelid näitavad, et planeedil peab olema tahke tuum, mõnevõrra suurem kui Jupiteril
selle osale) langevast erinevast valgusvoost (nt. valguses ja varjus olevate osade ühesugune tajumine. Konstantsus on häiritud juhul kui valguse-varju lisatunnused puuduvad (heleduskontrast) Seletus: heledustaju sõltub kahe heleduse suhtest kujutiselt ja foonilt peegeldunud valgusest (heledusest-luminance). Eeldatakse, et valgustustingimuste muutus põhjustab ühevõrra nii figuuri kui ka fooni tajumise muutumist. Seega nendevaheline suhe jääb samaks, kuigi valgustatus muutub. Heleduskontrasti puhul: objekt näib muutuvat tumedamaks, kui foon ümber muutub heledamaks. Miks on taju ajalised ja ruumilised vastastoimed kasulikud? Mis on neis tajumist raskendavat? Aitavad kaasa objektide õigele kujutamisele. Ruumiline vastastoime- läbiv printsiip ehk lateraalne intribitsioon pidurdab enda kõrval olevat rakku. Selle tulemusena annab tugevama signaali. Kui esitada kõrvuti erineva heledusega ribasid (6-kõige heledam, 1-must). Kui aju vaatab seda pilti, siis tajume heleduse
Pöörleb ta umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Saturni eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. 14. Mille poolest erineb Satruni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Titan Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200-1900 kg/m3 sama, mis hiidplaneetidel endil. Ainuke kuu, millel on atmosfäär (lämmastikust koosnev) on Titan. 15
Ehitise kuju valikul tuleb silmas pidada, et suurelt kauguselt ehitise pisidetaile ei eristata, kontuurid aga moonduvad. Tuletornide sobivaimaks kujuks on kas silindriline või ülalt kitsenev torn, tulepaakide jaoks aga sobivad kõige enam silindrilise kujuga kilbid. Nimetatud kujud tagavad parima nähtavuse mistahes suunas.Kui nähtavuskaugus ei pea ületama 3 - 4 miili, võib kasutada kolmnurkseid, trapetsi- või rombikujulisi kilpe. Ehitise ja fooni vahel heleduskontrasti tekitamiseks on tuletornid ja meremärgid tarvis vastavalt värvida. Varvikontrast kui objekti värvuse silmaga eristamine antud foonist omab tähtsust 2-km kauguseni tuletornist. Kaugemalt ei erista silm uduvine tõttu enam torni värvust ning põhiliseks mõjutavaks teguriks jääb heieduskontrast. Tuletornid ja meremärgid soovitatakse olenevalt foonist, millele nad projitseeruvad, värvida tabelis näidatud värvi. Taust Soovitatav värvus
Pöörleb ta umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Saturni eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. Saturni ümbritseb heledate rõngaste süsteem. 13. Kirjeldada Uraani ja tema pöörlamist. Uraan on Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ning Päikesest poole kaugemal, paistab ta Maale 5,5nda suuruse tähena, milline on küll põhimõtteliselt palja silmaga nähtav, kuid et selliseid on taevas palju, jäi tema liikumine vana-aja astronoomidele märkamatuks. Ta on tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise poolest
suurim. Pöörleb ta umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Saturni eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. 14. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Titan Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200-1900 kg/m3 sama, mis hiidplaneetidel endil. Ainuke kuu, millel on atmosfäär (lämmastikust koosnev) on Titan. 15
Saturni eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu, mis moodustab süsteemi. Ekvaatori kohal asub rõngas 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Saturni pilvevööndid sarnanevad Jupiteri omadele, kuid on väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. 13. Saturni kaaslane Titan Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis erineb teistest hiidplaneetide kaaslastest selle poolest, et ta on ainus planeedi kaaslane, millel on atmosfäär, mis koosneb valdavalt lämmastikust ja on võrdlemisi tihe, rõhk pinnal 1600 millibaari. 14. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist, kuid selles on ka metaani, mis annab plaaneedile särava sinise värvuse
· Võimaldab õigesti tajuda objektide heledust sõltumata objektile (v. selle osale) langevast erinevast valgusvoost (nt. valguses ja varjus olevate osade ühesugune tajumine). heledustaju sõltub kahe heleduse suhtest kujutiselt ja foonilt peegeldunud valgusest (heledusest-luminance). Eeldatakse, et valgustustingimuste muutus põhjustab ühevõrra nii figuuri kui ka fooni tajumise muutumist. Seega nendevaheline suhe jääb samaks, kuigi valgustatus muutub. Heleduskontrasti puhul: objekt näib muutuvat tumedamaks, kui foon ümber muutub heledamaks. Tõenäoliselt on heleduskonstantsuse aluseks sama kaasasündinud mehhanism, mis avaldub heleduskontrasti puhul. Suurus- ja vormikonstantsuse puhul võib olla tegemist ka õppimisega, kuid see toimub siis väga varases eas · Ajalised ja ruumilised vastastoimed on kasulikud · Tajumises raskendavad nad 8. Milles seisneb inimeste tajuelamuste piiritletus? Too näide selle kohta mil moel on
Pöörleb ta umbes sama kiirusega kui Jupiter, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Saturni eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum, mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. 14.Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan Hiidplaneetide teistest kaaslastest Titan Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200-1900 kg/m3 sama, mis hiidplaneetidel endil. Ainuke kuu, millel on atmosfäär (lämmastikust koosnev) on Titan. 15
Pöörleb ta umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Saturni eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. 2. Kirjeldage Saturni rõngast. Saturni heleda rõnga laius on 65 000 km ja ta koosneb kolmest osast (väljastpoolt lugedes A, B ja tuhm C-rõngas). A- ja B-rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt Cassini pilu; ka A- rõnga välisservas on tühemik (Encke pilu). Lähifotodelt on näha, et rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest kitsastest rõngastest. Vastu valgust vaadates muutub rõngas
suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. SATURN Saturn on kuues planeet Päikesest ning suuruselt teine. Ta on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem. Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi planeet, mis on põhjendatav väiksema tihedusega, s.t. väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Saturni pilvevöödid sarnanevad Jupiteri pilvevöötidega, kuid väikese heleduskontrasti tõttu on Saturni pilvevöödid raskesti märgatavad. Saturn koosneb umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning lisanditena veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist" - mis on sarnane ürgsele Päikse udukogu koostisele, millest moodustus Päiksesüsteem. Saturni sisemus koosneb kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Saturnil leidub samuti ka erinevaid jääsid. Planeedi sisemus on kuum ning planeet kiirgab kosmosesse
Ta sarnaneb üpris palju Jupiteriga, kuid on pisut väiksem. Saturn on planeetidest kõige väiksema tihedusega; tema erikaal on väiksem kui veel. Saturnil on punane laik (läbimõõt 1250 km). Saturn kiirgab 2,5 korda rohkem soojust, kui saab Päikesest. Suuri kaaslasi on Saturnil kümme, lisaks kosmoseaparaatide abil leitud 8 väiksemat keha. Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi planeet. Saturni pilvevöödid sarnanevad Jupiteri pilvevöötidega, kuid väikese heleduskontrasti tõttu on Saturni pilvevöödid raskesti märgatavad. Saturn koosneb umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning lisanditena veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist"- mis on sarnane ürgsele Päikse udukogu koostisele, millest moodustus Päiksesüsteem. Saturni sisemus koosneb kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Saturnil leidub samuti ka erinevaid jääsid. Planeedi sisemus
suhtes kaldu. Teleskoobis vaadelduna on Saturni eripäraks heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. Kosmoseaparaatide abiga on mõõdetud Saturni magnetvälja (on väga tugev, ehkki umbes 10 korda nõrgem, kui Jupiteril) ning põhjalikult uuritud rõngaste struktuuri ning kaaslasi. Planeedi enda kohta on endiselt vähe andmeid; nende täiendamine on plaanis aastatel 2002-2006 (kosmosesond Cassini). Matemaatilised mudelid näitavad, et planeedil peab olema tahke tuum, mõnevõrra suurem kui Jupiteril.
Pöörleb ta umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Saturni eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. 2. Kirjeldage Saturni rõngast. Saturni heleda rõnga laius on 65 000 km ja ta koosneb kolmest osast (väljastpoolt lugedes A, B ja tuhm C-rõngas). A- ja B-rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt Cassini pilu; ka A-rõnga välisservas on tühemik (Encke pilu). Lähifotodelt on näha, et rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest kitsastest rõngastest. Vastu valgust vaadates
Teleskoobis vaadelduna on Saturni eripäraks kolmest osast koosneva heleda rõnga olemasolu. Rõngas asub 13 000 km kõrgusel ekvaatori kohal ja rõnga kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Rõnga kalle orbiidi tasandiga on 63 kraadi.Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi planeet, mis on põhjendatav väiksema tihedusega, s.t. väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Saturni pilvevöödid sarnanevad Jupiteri pilvevöötidega, kuid väikese heleduskontrasti tõttu on Saturni pilvevöödid raskesti märgatavad.Saturn koosneb umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning lisanditena veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist"- mis on sarnane ürgsele Päikse udukogu koostisele, millest moodustus Päiksesüsteem.Saturni sisemus koosneb kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Saturnil leidub samuti ka erinevaid jääsid. Planeedi sisemus on kuum ning planeet kiirgab kosmosesse rohkem energiat kui ta
Teleskoobis vaadelduna on Saturni eripäraks kolmest osast koosneva heleda rõnga olemasolu. Rõngas asub 13 000 km kõrgusel ekvaatori kohal ja rõnga kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Rõnga kalle orbiidi tasandiga on 63 kraadi. Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi planeet, mis on põhjendatav väiksema tihedusega, s.t. väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Saturni pilvevöödid sarnanevad Jupiteri pilvevöötidega, kuid väikese heleduskontrasti tõttu on Saturni pilvevöödid raskesti märgatavad. Saturn koosneb umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning lisanditena veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist"- mis on sarnane ürgsele Päikse udukogu koostisele, millest moodustus Päiksesüsteem. Saturni sisemus koosneb kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Saturnil leidub samuti ka erinevaid jääsid. Planeedi sisemus on kuum ning planeet kiirgab kosmosesse rohkem energiat kui ta saab
Teleskoobis vaadelduna on Saturni eripäraks kolmest osast koosneva heleda rõnga olemasolu. Rõngas asub 13 000 km kõrgusel ekvaatori kohal ja rõnga kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Rõnga kalle orbiidi tasandiga on 63 kraadi. Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi planeet, mis on põhjendatav väiksema tihedusega, s.t. väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Saturni pilvevöödid sarnanevad Jupiteri pilvevöötidega, kuid väikese heleduskontrasti tõttu on Saturni pilvevöödid raskesti märgatavad. Saturn koosneb umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning lisanditena veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist"- mis on sarnane ürgsele Päikse udukogu koostisele, millest moodustus Päiksesüsteem. Saturni sisemus koosneb kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Saturnil leidub samuti ka erinevaid jääsid. Planeedi sisemus on kuum ning planeet
Pöörleb ta umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Saturni eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. 43. Kirjeldage Saturni rõngast. Saturni heleda rõnga laius on 65 000 km ja ta koosneb kolmest osast (väljastpoolt lugedes A, B ja tuhm C-rõngas). A- ja B-rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt Cassini pilu; ka A-rõnga välisservas on tühemik (Encke pilu). Lähifotodelt on näha, et rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest kitsastest rõngastest. Vastu
suhtes kaldu. (1) Teleskoobis vaadelduna on Saturni eripäraks heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. (1) 2.3 Uraan Uraan, esimene "teleskoobiplaneet", avastati W. Herscheli poolt 1781. a. Olles Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ning Päikesest poole kaugemal, paistab ta Maale 5,5nda suuruse tähena, milline on küll põhimõtteliselt palja silmaga nähtav, kuid et selliseid on taevas palju, jäi tema liikumine vana-aja astronoomidele märkamatuks. Ta on tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise poolest. (1)
Pärit kosmosejaamalt Voyager. 23. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86 % vesinikku. Ülejäänud on He, keemilisi elemente nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Sama koostisega ka ülejäänud osa planeedist. 24. Kirjeldage Saturni välisilmet. Eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Kõige lapikum Päikesesüsteemi planeetidest. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. 25. Kirjeldage Saturni rõngast. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Ta on väga õhuke. 26. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Titan – Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis – on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga.27. Kirjeldage Uraani pöörlemist. Uraani telje
Rõngas asub 13 000 km kõrgusel ekvaatori kohal ja rõnga kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Rõnga kalle orbiidi tasandiga on 63 kraadi. (Allikad 4, 5, 8, 10) Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi planeet, mis on põhjendatav väiksema tihedusega, s.t. väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Saturni pilvevöödid sarnanevad Jupiteri pilvevöötidega, kuid väikese heleduskontrasti tõttu on Saturni pilvevöödid raskesti märgatavad. (Allikad 4, 5, 8, 10) Saturn koosneb umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning lisanditena veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist"- mis on sarnane ürgsele Päikese udukogu koostisele, millest moodustus Päiksesüsteem. (Allikad 4, 5, 8, 10) Saturni sisemus koosneb kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Planeedi sisemus on kuum ning planeet kiirgab kosmosesse rohkem energiat
"lõikavalt heleda valguse" tunde ootamatul valguse süütamisel pimeduses. Kolvikeste pimedusadaptatsioon on umbes 3 korda kiirem kui kepikestel. Võrkkestal stabiliseeritud kujutis, mille liikumine silma liikumiste tõttu on välistatud, kaob meie teadvusest ruttu, me ei näe seda enam 20 sekundi pärast peale valguse sisselülitamist. See tõestab, et nägemissüsteem vajab nägemiseks muutuvat, uuenevat informatsiooni. Kontrast Heleduskontrasti tulemusena tajume sama heledusega halli valgel foonil tumedana ja mustal foonil heledana. Machi ribad on näiteks kontrasti võimendumisest must- valge pinna üleminekuil - heledat tajume heledamana ja tumedat tumedamana). Heleduskontrasti ja Machi ribade tekke eest vastutavad juba silmas toimuvad nägemisinfo töötlemise tasandid. Esmane nähtava info töötlus algab tänu ganglionirakkude retseptiivväljade ehitusele, mille tõttu lateraalne pidurdus võimendab heleda- tumeda üleminekuid.
annaabi.ee 
