Jutuke - Vikerkaar peale vihmasadu
otsisid sõnu veel vastamata küsimustele.
,,Mis mõttes? Sa oled ju mu sõber."
,,Prints..."
Elisa sirutas käed ja pööras ta pea vikerkaarest vastassuuna, sinna, kus haigutas müür
ainus, ent kõrgekaaluline takistus kahe eri maailma vahel. Tüdruk käskis vaadata taevasse.
,,Mul on aeg minna, varsti toimub midagi tähtsat. Ja hirmsat. Ma pean olema oma karja
juures. See on käsk koguneda."
Heledakoeliste vihmapilvede vahel hõõvasid rulli tumedad äikesed, ebaloomulikult
vingerdades ähvardasid nad madudena kõik alla neelata ühes avalas ründes.
Poiss vaatas tähelepanelikult ja lausus siis: ,,Ka sina oled ohver, kunagi."
,,Jerome?"
,,Kuula: mul pole nii palju aega tegelikult, kui sinul, kuid mitte selle pärast, et minus
surematust ei voola, vaid hoopis teisel põhjusel. Mu isa on Adelais suguvõsa pealik, nende
juht ja õpetaja
annaabi.ee 
