d) Mujal diktatuur asendus demokraatiaga, NSV Liit oli ainus sõjas osalenud riik, kus sõjaeelne diktaator jäi võimule. e) Sotsialismisüsteemi tekkimine. Teostus osa maailmarevolutsiooni plaanist f) ÜRO asutajariik Sõjajärgne NSV Liit (Hosking NSV Liidu ajalugu vene k) Inimkaotused 1941-1945 20-25 milj 1946. a Ukraina nälg (põud). Riiklikud normid täideti aga rahvas jäi nälga Teravilja hektarisaagid 1952. a olid väiksemad kui 1913. a Kari väiksem kui 1916. a (rahvaarv oli suurenenud selle aja jooksul aga 30-40 milj inimese võrra Õueaiamaa moodustas 1-2 % maast, aga tootis ligi 50 % juurviljast, üle 2/3 lihast, piimast ja kartulist ja ligi 9/10 munadest Kolhoosnikute sissetulekud: tööpäeva eest 1 rbl või alla selle 1946. a tõsteti paljude kaupade hindu: leib 1 rublalt 3.40-le, 1 kg suhkrut 5.15lt 15.50-le 1947
riik, kus sõjaeelne diktaator jäi võimule. e) Sotsialismisüsteemi tekkimine. Teostus osa maailmarevolutsiooni plaanist. Sisenes vabastajana, jäigi sinna. f) ÜRO asutajariik Sõjajärgne NSV Liit (Hosking NSV Liidu ajalugu vene k) · Inimkaotused 1941-1945 20-25 milj · 1946. a Ukraina nälg (põud). Riiklikud normid täideti aga rahvas jäi nälga · Teravilja hektarisaagid 1952. a olid väiksemad kui 1913. a · Kari väiksem kui 1916. a (rahvaarv oli suurenenud selle aja jooksul aga 30-40 milj inimese võrra · Õueaiamaa moodustas 1-2 % maast, aga tootis ligi 50 % juurviljast, üle 2/3 lihast, piimast ja kartulist ja ligi 9/10 munadest · Kolhoosnikute sissetulekud: tööpäeva eest 1 rbl või alla selle · 1946. a tõsteti paljude kaupade hindu: leib 1 rublalt 3.40-le, 1 kg suhkrut 5.15lt 15.50-le · 1947
Rasketel perioodidel püsis enam-vähem põhiliste toiduainete, kartuli ja piima tootmise maht, eeskätt elanike majapidamiste toel. Hiljem kartulikasvatus vähenes kõrge tööjõunõudluse ja vähese mehhaniseerituse tõttu. Taimekasvatuses asuti 1970. aastatel forseerima teraviljakasvatust, kogusaak tõusis miljoni tonni lähedale. Rohusöötade tootmine jäi tagasihoidlkuks. Forsseeritult kasvas piima, eriti aga lihatootmine N. Liidu keskorganite plaanimajandusliku surve mõjul. Teravilja hektarisaagid ja lehma keskmine piimatoodang olid 1930. aastatel Eestis ja ka naabermaades suhteliselt madalad. Teravilja saagikus kõikus 10-12 ts piires, oli 1939. aastal 12 ts/ha. Lehma keskmine piimatoodang oli 1937/1938. põllumajandusaastal 2185 kg. Sõja- aastatel saagikus ja produktiivsus langesid veelgi, kuid ka järgneval aastakümnel varasem tase ei taastunud. 1950. aastatel saabus kollektiviseerimise tõttu uus langus, 1955. aastal oli
Rasketel perioodidel püsis enam-vähem põhiliste toiduainete, kartuli ja piima tootmise maht, eeskätt elanike majapidamiste toel. Hiljem kartulikasvatus vähenes kõrge tööjõunõudluse ja vähese mehhaniseerituse tõttu. Taimekasvatuses asuti 1970. aastatel forseerima teraviljakasvatust, kogusaak tõusis miljoni tonni lähedale. Rohusöötade tootmine jäi tagasihoidlkuks. Forsseeritult kasvas piima, eriti aga lihatootmine N. Liidu keskorganite plaanimajandusliku surve mõjul. Teravilja hektarisaagid ja lehma keskmine piimatoodang olid 1930. aastatel Eestis ja ka naabermaades suhteliselt madalad. Teravilja saagikus kõikus 10-12 ts piires, oli 1939. aastal 12 ts/ha. Lehma keskmine piimatoodang oli 1937/1938. põllumajandusaastal 2185 kg. Sõja- aastatel saagikus ja produktiivsus langesid veelgi, kuid ka järgneval aastakümnel varasem tase ei taastunud. 1950. aastatel saabus kollektiviseerimise tõttu uus langus, 1955. aastal oli
annaabi.ee 
