Odüsseia „Odüsseia“ on pimeda vanakreekas elanud Joonia laulik Homerose kirjutatud eepos. See on järg teosele „Ilias“. On välja selgitatud, et teos loodi umbkaudselt kuussada viiskümmend aastat eKr ning see koosneb kaheteistkümnest tuhandest ühesaja kümnest daktülilise heksameetriga värsist. Lisaks sellele on teos jaotatud kahekümne neljaks lauluks. On üsna tõenäoline, et teos on loodud Mükeene ajastul ning seda mitmete laulikutest-aoidide poolt. „Odüsseia“ sisaldab hulgaliselt meremehejutte. Eepos algab sellega, et jumalad käsivad Hermesel vabastada nümf Kalypso juures viibiv Odysseus. Samaaegselt käivad peategelase naise ukse taga pidevalt kosilased, kuna kakskümmend aastat kadunud olnud Odysseus arvatakse surnud olevat
· "Aomaastikud" (1962) · "Samarkandi vihik" (luulekogu, 1962). ( Luulekogus on avaldatud esimene eestikeelne hispaania romanss). · "Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" (näidend, 1967, avaldatud Manas 1969, nr. 36) · "Järvemaastikud" (luulekogu, 1968) · "Mäe veri (Totomauna)" (näidend, 1970, avaldatud: Looming 2006, nr. 6) · "Klaasmaastikud" (1971). (Teoses ,,Viis oodi" esitab Kaalep viis erinevat antiikvormi ja kasutab heksameetriga vahelduvat mõõtu). · "Paani surm ja teisi luuletusi" (1976) · "Peegelmaastikud" (ülevaade Ain Kaalepi tõlkeloomingust, I 1976, II 1980) · "Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi" (1986) · "Maavallast ja maailmakirjandusest" (kriitika- ja esseedekogumik, 1984) · "Minu silmad ja sinu silmad" (näidend, 1965) · "Kolm Lydiat" (1997). (Teoses leiab mitmeid arutlusi luulekunsti ja keele üle). · "Haukamaa laulu'" (1999)