fenoolid, klorofenoolid · Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH): antratseen, krüseen, fenantreen, naftaleen, atsenafteen · Klooritud alifaatsed ja aromaatsed süsivesinikud (PCB, 1,2- dikloretaan, kloroform, heksakloroetaan) · Amiinid · Pestitsiidid: 2,4-D, aldriin, dieldriin, endriin, isodriin, DDT, heksaklorotsükloheksaanid, triklorobenseen, heksaklorobenseen) 29. Reovee puhastamine Reovee puhastamise all mõistame vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. Meetodid: mehhaaniline; füsiko- keemiline; keemiline, elektrokeemiline; bioloogiline. Puhastusprotsessid: primaarne, sekundaarne, tertsiaalne 30. Vee reostumise mõjud keskkonnale: · Veekogu, milles toimub vetikate vohamine on täis mürkaineid ning selle vee joomine on põhjustanud kariloomade hukkumist
stüreen, ksüleenid, fenoolid, klorofenoolid polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH): antratseen, krüseen, fenantreen, naftaleen, atsenafteen, benso[a]püreen klooritid alifaatsed ja aromaatsed süsivesinikud (PCB, 1,2- dikloroetaan, kloroform, heksakloroetaan) amiinid pestitsiidid: 2,4-D, aldriin, dieldriin, endriin, isodriin, DDT, heksaklorotsükloheksaanid, triklorobenseen, heksaklorobenseen 73 74 Raskmetallid · Metallid metallorgaanilised ühendid · Elavhõbe (Hg) kahjustab neerusid, seedetrakti, · Lipofiilsete omadustega südameveresoonkonda ja närvisüsteemi; · kõrge toksilisusega kantserogeen. CH3-Hg
kanduvad lendtuhaga keskkonda. Dioksiinid tekivad, kui kolde temperatuur on alla 300- 500°C. Vääveldioksiid: Väävlirikka prügi põletamisel tekib SO2. Saasteaine hulka saab vähendada, kui põletatava prügi või suitsugaaside hulka lisada lubjakivitolmu. Lubi reageerib väävliga ning tekib keskkonnaohutu kips. Püsivad orgaanilised saasteained ( POP) _PAH -polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (benso a püreen) _ Heksaklorobenseen _ polükloreeritud dibenso-p-dioksiinid/furaanid (PCDD/F) Põlemisgaaside puhastamine: · Kuivpuhastus. Suitsugaaside hulka pihustatakse absorbenditolmu (lubjakivi või kustutatud lupja). · Poolkuivpuhastus. Absorbent on vesiemulsioon, millest vesi täielikult aurustub. · Märgpuhastus. Gaasis sisalduvad saasteained jäävad vette, mis suunatakse eraldi puhastusse. Tahke põletusjäägi kasutamine: koldetuhka saab kasutada ehitusmaterjali tööstuses. NB!
Vääveldioksiid Püsivad orgaanilised saasteained (POP) Väävlirikka prügi põletamisel tekib SO2. PAH -polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud Saasteaine hulka saab vähendada, kui (benso a püreen) põletatava prügi või suitsugaaside hulka Heksaklorobenseen lisada lubjakivitolmu. Lubi reageerib väävliga ning tekib keskkonnaohutu kips. polükloreeritud dibenso-p-dioksiinid/furaanid (PCDD/F) Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 59 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 60
4) tsüaniidid; 5) veekeskkonnas kantserogeensete, mutageensete, teratogeensete või reproduktsiooni kahjustavate omadustega ühendid; 6) püsivad mineraalõlid ja naftapäritoluga süsivesinikud; 7) püsivad sünteetilised ained, mis võivad ujuda veepinnal, jäädaheljumisse või settida ning takistada vee kasutamist. (2) Nimistusse 1 kuuluvad järgmised ohtlikud ained:Aldriin Dieldriin Endriin Isodriin Heksaklorobenseen (HCB) Heksaklorobutan Triklorometaan (kloroform) Trikloroetüleen Tetrakloroetüleen §2. Nimistu 2 ohtlikud ained (1) Nimistusse 2 kuuluvad muud § 1 lõikes 1 loetletud ainerühmade ained ning järgmistesse ainerühmadesse kuuluvad ained: 1) metallid, metalloidid ja nende ühendid; 2) taimekaitsevahendid ja biotsiidid ning nende derivaadid, mis ei esine nimistus 1; 3) vee või veekogust saadud inimese toiduks tarvitatavate saaduste (nt kalad jms) maitset ja lõhna