asetsevat struktuuritut osa pseudoraafiks või telgväljaks. Raaf ühendab rakusisemust väliskeskkonnaga (Olli, 2014). Raafi abil on ränivetikad võimelised substraadil liikuma. Rakud suudavad kontrollida oma positsiooni, näiteks pugeda mudasse kaitsmaks end kuivamise eest kui veetase langeb. Ketasränivetikatel ei ole sellist kohastumust vaja (Olli, 2010). Lisaks raafile esineb veel kaht tüüpi perforeeritust: lihtsad poorid ja keerukama ehitusega areoolid. Areoolid koosnevad heksagonaalsest kambritest pantsri kaanes, mis on üksteisest eraldatud vertikaalsete vaheseinte abil. Vaheseintes esinevad omakorda poorid, mis võimaldavad eri areoolide vahel ühendust. Reas paiknevad poorid või areoolid moodustavad stria. Pantser säilub setetes veel aastatuhandeid pärast vetika surma (Javois, 2011). 1.3 Paljunemine Ränivetikad paljunevad vegetatiivselt rakujagunemise käigus. Selle tulemuseks on kaks tütar- rakku
4.4. Põhimised kristallstruktuurid metallides (joonis 3.7, 3.8) Järgnevas osas vaatame põhimisi metallides esinevaid kristallstruktuure. Enamik elementaarseid metalle (>90%) kristalliseerub ühes kolmest tihedama pakkimisega süsteemist: ruumtsentreeritud kuubiline kristallsüsteem (RTK) (joonis 3.8a), pindtsentreeritud kuubiline (PTK) (joonis 3.8b) ja heksagonaalne tihedaima pakkimise kristallsüsteem (HTP) (joonis 3.8c). HTP on tihedam modifikatsioon lihtsast heksagonaalsest kirstallsüsteemist, mis oli esitatud joonisel 3.8c. Enamik metalle kristalliseerub tihedaima pakkimisega süsteemides, sest kui aatomid on üksteisele ligemal ja nende vaheline side on tugevam, siis vabanev energia on suurem. Seega tihedaima pakkimisega süsteemid on väikseimas ja kõige stabiilsemas energia olekus. Metalle iseloomustab eriti väike elementaar-raku suurus. Näiteks omab ruumtsentreeritud kuubilise raua elementaar-rakk toatemperatuuril mõõtmeid 0,287 x 10-9 meetrit e
annaabi.ee 
