1.d. Tsingi pinnale ei teki vasekihti.Vask istub püsiva kompleksi sees. 2.3 Kahte katseklaasi valada ~1 mL 0,2 M NiSO4 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 0,2 M NaOH lahust kuni muutusi enam ei toimu. Lisades muutus helerohkeas lahus ning tekkis sade. b) teise katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 6M NH3 H2O vesilahust. Lahus muutus rohelisest siniseks. heksaamiinnikkel Atsiidokompleksid 3.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M NaCl lahust ning lisada 1 tilk AgNO lahust. Loksutada ja lisada ~3 mL küllastatud NaCl lahust. Lahuses tekkis hõbekloriidi sade, seejärel lisaed küllastunud NaCl, sade lahustus.Tekkis kompleksühend Esimene ühend on dikloroargendaat ja teine on tetrakloroargendaat. 3.2 a) Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid ja valada peale 2 3 mL atsetooni. Lahus muutus vaarikapunaseks, kristallid lahustusid.
4 6 4 6. Katseklaasi valada ~2 mL vett, lisada kõigepealt 2 tilka K [Fe(CN) ] ja 4 tilka NiSO 3 2 lahust. Seejärel lisada tilkhaaval kontsentreeritud NH H O lahust kuni sademe kadumiseni. K4[Fe(CN6)] + NiSO4 Ni2[Fe(CN)6]-dinikkelheksatsüanoferraat Tekkis roheline sade Ni + 6NH3 * H2O [Ni(NH3)6] heksaamiinnikkel Ni2[Fe(CN6)] + [Ni(NH3)6] [Ni(NH3)6]2[Fe(CN6)] heksaamiinnikkel(II) heksatsüanoferraat(II) Tuntumaid kompleksioonidele iseloomulikke reaktsioone Katioonide tõestamine lahuses. Reaktsioone, mis toimuvad ainult ühe kindla iooni osavõtul nimetatakse spetsiifilisteks reaktsioonideks. Sellised reaktsioonid on aluseks kvalitatiivsele keemilisele analüüsile, mille abil tehakse kindlaks, milliseid katioone või anioone aine lahus sisaldab
d)Zn oli hõbe värviline,pärast sai mustaks CuSO4 + Zn ZnSO4 +Cu Zn kihil on tekkinud Cu kiht 2.2 a) [Cu(NH3)4]2++NaOH Cu(OH)2+NH3*H2O tetraamiinvask(II) kompleks laguneb ja tekkib sadet. lahus oli helesinine,pärast ta sai tume siniseks b) [Cu(NH3)4]+Zn kompleksühendit ei lahustanud, sest metall ei reageeri kompleksioonidega 2.3 a) NiSO4 + 2NaOH Ni(OH)2 +Na2SO4 Lahus oli roheline,pärast tekkis valge sade NiOH b)Lahus oli roheline sai siniseks NiSO4 +NH3*H2O [Ni(NH3)6]-heksaamiinnikkel 2 Atsiidokompleksid 3.1.Lahuses Tekkis pruun sade NaCl +AgNO3 NaNO3 +AgCl Tekkis valge sade AgCl AgCl + NaCl [AgCl2] + Na dikloroargentaat tekkis valge sade 3.2 a)Co(NO3)2*6H20 [Co(H2O)6]2+ heksaakvakobaltaat(II) Lahus muutuks rooseks ,kristallid hakkasid lahustama b)Co(NO3)2 + NaCl [CoCl4]2- + Na+ tetraklorokobaltaat lahus muutuks siniseks c) [CoCl4]2-+6H2O[Co(H2O)6]2++HCl--heksaakvakobalt(2+)ioon 3.3 a) Bi(NO3)3 + 3KI BiI3 + 3KNO3
Tekkis heleroheline sade. Kirjutada reaktsioonivõrrand. NiSO4 + 2NaOH Ni(OH)2 ↓+ Na2SO4 b) teise katseklaasi lisada tilkhaaval ja loksutades 6M NH 3 H2O vesilahust. Kirjeldada, mis toimub ammoniaagi vesilahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Lahus muutus rohelisest siniseks. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Nikli ammiinkompleksis on nikli koordinatsiooniarv 6. NiSO4 + 6NH3∙H2O → [Ni(NH3)6]SO4 + 6H2O sinine (heksaamiinnikkel(II)sulfaat) Atsiidokompleksid 3.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M NaCl lahust ning lisada 1 tilk AgNO 3 lahust. Loksutada ja lisada ~3 mL küllastatud NaCl lahust (tekkinud hõbekloriidi sade lahustub). Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Esialgu tekkis valge sade, pärast küllastatud NaCl lahuse lisamist sade kadus. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Ag koordinatsiooniarv on 2)
3 4 Katse tulemus: Kompleksühendit ei lahustunud ja vasekihti tsinglile ei teki, sest metall ei reageeri komplekstioonidega. 2.3 a) NiSO 4 + 2 NaOH Ni (OH ) 2 + Na 2 SO4 Katse tulemus: Lahus oli roheline, pärast tekkis heleroheline sade Ni(OH) 2 NiSO4 + 6 NH 3 H 2 O [ Ni ( NH 3 ) 6 ] + SO4 + 6 H 2 O 2+ 2- b) heksaamiinnikkel ( 2+) Katse tulemus: Lahus oli roheline, pärast värvus siniseks Atsiidokompleksid 3.1 a) NaCl + AgNO3 NaNO3 + AgCl NaCl + AgCl [ AgCl2 ] + Na + - dikloro arg entaat Katse tulemus: Tekkis valge sade AgCl 3.2 a) Co( NO3 ) 2 6 H 2O + CH 3COOH [ Co( H 2O)6 ]
annaabi.ee 
