Turism võib muuta kohaliku kultuuri kaubaks, kui usutraditsioonid, kohalikud tavad ja festivalid taandatakse turistide ootustele vastava kauba vormi ja neist saab nn rekonstrueeritud rahvuslikkus Õhusaaste ja müra Koos turistide arvu kasvuga ja nende üha suureneva liikuvusega laieneb ka õhu-, maantee- ja raudteetransport. Turismi arvele langeb praegu üle 60% õhureisidest ja seetõttu põhjustab turism olulise osa õhusaasteainete, näiteks süsinikdioksiidi (CO2) heitkogustest. Transpordis ning energiatootmisel tekkivad õhusaasteained põhjustavad happevihmu, globaalset kliimasoojenemist ja kohalikku õhureostust. Turismiga kaasnev ja üha kasvav probleem on ka lennukite, autode, mootorrataste, busside ja vabaajategevusteks kasutatavate sõidukite (nt mootorsaanid, skuutrid) põhjustatud mürareostus, mis häirib inimesi ning põhjustab stressi ja isegi kuulmishäireid. Veereostus Hotellide ning puhke- ja muude rajatiste ehitamine seab sageli suurema surve alla
golfiväljakutele ja turistide isiklikuks tarbeks. Selle tagajärjel võib veevarude seisund halveneda, aga ka suureneda reovee kogus. Hotellis peatuv turist kasutab reeglina kolmandiku võrra rohkem vett, kui kohalik elanik. Koos turistide arvu kasvuga ning nende üha suureneva liikumisega suureneb ka maa, õhu- ja veetransport. Turismi arvele langeb praegu üle 60 % lennureisidest, seega põhjustab turism suure osa õhusaasteainete, näiteks süsinikdioksiidi heitkogustest. Transpordis ning energiatootmisel tekkinud saasteained põhjustavad happevihmu, kliimasoojenemist ning õhureostust. Hotellide ning puhke- ja muude rajatiste ehitamine seab suurema surve alla ka reovee puhastusseadmed, eriti seepärast, et turismi tipphooajal on mõningates piirkondades rahvast mitmeid kordi rohkem kui kohalikku elanikkonda. Heitveed on reostanud turismimagneti ümbruses asuvad veekogud, kahjustades ka sealset loomastikku ning taimestikku
Paljud inimesed ei tea kuidas enda toidujäätmeid sorteerida. See tekitab probleeme prügimägedele, kus roiskunud toit hakkab haisema. See omakorda meelitab ligi erinevaid putukaid [5]. Nende jäätmete mädamisel vallanduvad õhku gaasid, milleks on metaan- ja kasvuhoonegaas, mis on tunduvalt suurema saastavama mõjuga kui süsihappegaas [8]. Euroopa Komisjoni tegevuskavast lähtudes tekib jookide ning toiduainete lisaväärtusahelas 17% Euroopa Liidu otsestest kasvuhoonegaaside heitkogustest ning selles kasutatakse 28% materjaliressurssidest [4]. 3. TOIDUKAO TEKKIMISE PÕHJUSED Toiduaineid visatakse peamiselt ära selle riknemise, toiduaine kõrbemise või värskema eelistamise tagajärjel. Inimestel on komme osta koju kokku hulgaliselt asju, mida ei suudeta enne riknemist ära tarbida [3]. Selle suureks mõjutajaks on poodides olevad allahindlused, mis kutsuvad inimest toidainet topelt ostma. Ameerika Ühendriikides on populaarsust kogumas kupongimine, kus
kohta. See nõue kehtib tootjate autopargist 95 protsendile. Hetkel on autopargil lubatud keskmiselt emiteerida süsinikdioksiidi 160 grammi kilomeetri kohta. "Meie eesmärgiks oli saavutada hea kokkulepe nii autotootjate, tarbijate kui keskkonnakaitse jaoks. See on hea tulemus kõikidele osapooltele," ütles EP raportöör Thomas Ulmer, kes esindab Saksamaad ja Rahvapartei fraktsiooni. Hetkel annavad autod ühe viiendiku ELi heitkogustest, ajavahemikul 19902008 suurenes transpordisektori heitkoguste hulk 26 protsendi võrra. 1.1Keskkonnasõbralikumad automudelid 4 Alla Rajur Tööohutus Kohustus vähendada autopargi heitkoguste hulka tähendab, et vanemate ja keskkonda rohkem saastavate mudelite kõrval peavad autotootjad arendama välja ja turustama
Taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamise osas lepiti kokku, et 10% transpordis kasutavatest kütustest peaks põhinema biokütustel, elektril või vesinikul. Heitkogustega kauplemine ELi heitkogustega kauplemise süsteem soosib ettevõtteid, kes vähendavad oma süsinikdioksiidi heitkoguseid, ning trahvib neid, kes piirmäärasid ületavad. 2005. aastal kasutusele võetud süsteem hõlmab umbes 12 000 vabrikut ja tehast, mis kokku tekitavad umbes poole ELi süsinikdioksiidi heitkogustest. Süsinikdioksiid on peamine globaalset soojenemist põhjustav gaas. 13 Süsteemi raames kehtestavad ELi valitsused piirmäärad energiamahukate tööstusharude, nagu elektrienergia ja tsemendi tootmine, poolt tekitatavatele süsinikdioksiidi heitkogustele. Kui asjaomased ettevõtted plaanivad neile eraldatud süsinikdioksiidi kvooti ületada, siis peavad
Süsihappegaasi hulk õhus sõltub vulkaanilise tegevuse intensiivsusest, kivimite murenemisest, organismide kõdunemisest, taimestiku arengustaadiumist ja liigilisest koosseisust, metsatulekahjudest ning viimasel ajal üha enam inimese majandustegevusest (peamiselt energia tootmisest). CO2 vabaneb fossiilsete kütuste (kivisüsi, nafta, põlevkivi, maagaas ja turvas) põletamisel. Süsinikdioksiid moodustas 2008. aastal lõviosa ehk 85,83% kõigist Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest. Metaan (CH4) Värvusetu, lõhnatu ja õhust kergem gaas. Suur osa metaani eraldub märgaladest, soodest ja rabadest. Metaan on tähtsuselt teine kasvuhoonegaas, mis arvatakse tekitavat 20% kasvuhooneefektist. Metaani suhteline kasvuhooneefekti tekitav mõju (Global Warming Potentsial - GWP) on 21 korda suurem kui süsinikdioksiidil, kuid samas on tema heitkogused ka suurusjärgu võrra väiksemad kui süsihappegaasil. Metaani põhilised antropogeensed
Kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemine Selleks, et täita Kyoto protokollis märgitud kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamise kohustus ja käivituvaks rahvusvaheliseks heitkogustega kauplemiseks kogemusi, on EL rajanud ühenduse KHG lubatud heitkoguste ühikutega kauplemise süsteemi, mis käivitus 1. jaanuaril 2005. Ühenduse KHG lubatud heitkoguse ühikute kauplemise süsteem katab ligikaudu 50% EL-i KHG heitkogustest. Heitkoguste kauplemine baseerub kahel Euroopa Liidu direktiivil: 2003/87/EMÜ ja 2004/101/EMÜ. Direktiivi kohaselt on võimalus omandada kuni 50% oma vabatahtliku kohustuse täitmiseks vajalikust KHG kogusest ostmise teel neilt Euroopa Liidu liikmesriikidelt, kelle kulutused on väiksemad. Kuni 10% puudujäävaid koguseid võivad liikmesriigid omandada eelpoolmainitud projektipõhise koostöö ühisrakenduse ja puhta arengu mehhanismi kaudu.
annaabi.ee 
