programmidesse. Riigi lubatud heitkoguse ühik on ühik, mis annab riigile õiguse emiteerida kindlaksmääratud perioodi jooksul välisõhku üks tonn süsinikdioksiidi ekvivalenti. Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise kord Iga käitise käitaja tagastab hiljemalt iga aasta 30. aprilliks kõnealuse käitise eelnenud kalendriaasta koguheitmetele vastava hulga saastekvoote, mis seejärel kehtetuks tunnistatakse. Käitaja, kes ei tagasta iga aasta 30. aprilliks eelneva aasta heitkogustele vastaval hulgal kvoote, peab ülemääraste heitkoguste eest trahvi tasuma, mis on 100 eurot iga õhku paisatud tonni süsinikdioksiidi ekvivalendi kohta. Ülemääraste heitkoguste trahvi tasumine ei vabasta käitajat kohustusest tagastada järgneva kalendriaastaga seotud kvootide tagastamisel nendele ülemäärastele heitkogustele vastaval hulgal kvoote. VÄLISÕHUS LEVIV MÜRA Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu ja kahjulik heli, mille
2005. aastal kasutusele võetud süsteem hõlmab umbes 12 000 vabrikut ja tehast, mis kokku tekitavad umbes poole ELi süsinikdioksiidi heitkogustest. Süsinikdioksiid on peamine globaalset soojenemist põhjustav gaas. 13 Süsteemi raames kehtestavad ELi valitsused piirmäärad energiamahukate tööstusharude, nagu elektrienergia ja tsemendi tootmine, poolt tekitatavatele süsinikdioksiidi heitkogustele. Kui asjaomased ettevõtted plaanivad neile eraldatud süsinikdioksiidi kvooti ületada, siis peavad nad ostma saastelube tõhusamatelt ettevõtetelt. Tulevikus võetakse kvoodid kasutusele muudegi tööstusharude, sealhulgas lennu- ja naftakeemiaettevõtete puhul. Samuti võivad ELi liikmesriigid kompenseerida oma heitkoguseid, ostes saasteühikuid ELi mittekuuluvates riikides süsinikdioksiidi vähendamiseks teostatavate projektide raames. Bioloogiline mitmekesisus
Keskkond ja tervis ELi ulatuslike keskkonnaalaste õigusaktide valdkonda kuuluvad müra, suplusvesi, haruldased liigid ja reageerimine hädaolukorras. Vastavalt õigusaktidele, mille peamine eesmärk on luua saasteainetele tervisepõhised standardid, peavad ELi liikmesriigid teostama paljude eri saasteainete seiret ning võtma meetmeid ohutute piirmäärade ületamise korral. 2008. aastal võeti ELis kasutusele siduvad piirmäärad peente osakeste (PM2,5) heitkogustele. Need sõidu- ja veoautode tekitatavad mikroskoopilised osakesed võivad põhjustada hingamisteede haigusi. 2011. aastal jõustuva direktiivi kohaselt peavad ELi liikmesriigid vähendama linnapiirkondades kokkupuudet peente osakestega aastaks 2020 keskmiselt 20 % (võrreldes 2010. aasta tasemega) Kokkuvõtteks Sain teada mittu riiki kuulub Euroopa parlamenti. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951
annaabi.ee 
