fossiilsete kütuste tarbimise, põllumajanduse ning ehitustegevuse kasvu tõttu. Mis on kasvuhoonegaasid? · Vastavalt kliimakonventsioonile ja selle Kyoto protokollile kuuluvad peamiste kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside hulka: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), ja fluoreeritud gaasid ehk F-gaasid. Kasvuhoonegaaside osakaalud 2013. aastal heitkogusest, % Globaalse soojenemise tagajärjed · https://www.youtube.com/watch?v=Hk1pGbPkCvw · Polaaraladel jää sulamine · Liikide hävimine · Maailmamere veetaseme tõus · Tihemini esinevad rängad ilmastikunähtused Kuidas olukorda parandada? · Energia maksustamine · Taastuvad energia allikad · Tõsta tootmisprotsesside tõhusust · Suurendada energiat tarbivate asjade tõhusust · Kõik peaksid vähendama oma energiatarbimist
CO2 mullas ● Tavaliselt 0,2-0,5% ● Idanemine seiskub kui C02 sisaldus tõuseb 1%ni ● Edasine tõus surmab taimede aktiivsed juured Kuivatamine ● Põhineb veesisalduse vähendamisel. ● Kuivatamisega kaasneb vee eemaldumine toiduainest (10–20% veesisalduseni) ● pidurdab mikroobide elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist. Põllumajandus ja õhu saastamine ● Ligikaudu 50% ammoniaagi (NH3) heitkogusest pärineb looma- ja seafarmidest, sõnniku ladustamisest ning põllu- ja rohumaade väetamisest sõnniku ning lämmastikväetisega. ● Aktiivne põlluharimine on oluline keskkonna hapestumise põhjustaja, eeskätt (NH3) heitkoguse tõttu. ● (NH3) heitkogus põhjustab väetiste kulu kasvu ja lisakulutusi põllumajandusse. ● Kahjurite tõrjeks kasutatavad pestitsiidid satuvad aurustumisel õhku ja kuhjuvad oma pika eluea tõttu
tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti (CO2ekv) maakasutuse, maakasutuse ja metsanduse sektori mõju arvestamata. Metsa- ja maakasutussektor on reeglina süsinikdioksiidi siduja ja selle sektori mõju arvestades oli Eesti netoemissioon 2009. aastal 9802,3 Gg ehk 9,8 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Võrreldes 1990. aastaga on aastal 2009. aastal Eesti kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus vähenenud 59%. 2009. aastal pärines 85,5% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest energeetikavaldkonnast. Sellele järgnesid põllumajanduse valdkond 7,7 ja jäätmekäitluse valdkond 3,9 protsendiga. Peamine kasvuhoonegaas Eestis on süsinikdioksiid. Teadlaste hinnangul on viimase 140 aasta jooksul globaalne keskmine temperatuur tõusnud üle 0,5°C. Globaalne keskmine temperatuur võib inimtegevuse tulemusena tõusta aastaks 2100 keskmiselt kuni 5,8°C võrra. See on piisavalt suur muutus, et hävitada looduskeskkonna õrn tasakaal
Kõik need gaasid on seotud rahvastiku kasvuga, mida rohkem on inimesi, seda rohkem on prügi, peab rohkem loomi karjatama, rohkem taimi kasvatama, rohkem autosid. Enim põhjustab probleeme süsihappegaas, kuna seda eraldub kõige suuremas koguses. Selle hulk on kasvanud viimase 100 aasta jooksul 17%. Ümmardatult eraldub aastas 730 miljardit tonni CO2-te fosiilsete kütuste põletamisel. Eestis kasutatakse peamiseks energia allikaks kivisütt. Energiasektor moodustab 92% kogu Eesti CO2-e heitkogusest. Kui Eestis paiskub õhku 1 kWh tunni tootmisel keskmisel 1,18 kg süsinikdioksiidi siis Rootsis on see näitaja vaid 0,03kg. Kuigi sellise koguse juures saab Eesti veel osa määratud süsihappegaasi kvoodist ära müüa. Eesti süsihappegaasi heitmete hulk on vähenenud kaks korda, võttes võrdluseks 1990 aastat. Eestil on veel arenguruumi, et jõuda järgi arenenud põhjamaadele. Maa peamiseks süsihappegaasi vähendajaks ja selle hapnikuks ümbers toomiseks on
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 hulk õhus sõltub vulkaanilise tegevuse intensiivsusest, kivimite murenemisest, organismide kõdunemisest, taimestiku arengustaadiumist ja liigilisest koosseisust, metsatulekahjudest ning viimasel ajal üha enam inimese majandustegevusest. CO2 vabaneb fossiilsete kütuste (kivisüsi, nafta, põlevkivi, maagaas ja turvas) põletamisel. Süsinikdioksiid on põhiline kasvuhoonegaas, mille arvele langes 1996. aastal 64% kasvuhoonegaaside heitkogusest Eestis. Atmosfääris leiduv CO2 takistab Maalt peegelduvat pikalainelist kiirgust lahkuda maailmaruumi ja see põhjustab õhu soojenemist. Metaan Värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub aga ka märgaladest, soodest ja rabadest. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. Metaan on tähtsuselt teine kasvuhoonegaas,
erandkorras turustamiseks ning kasutamiseks. KASVUHOONEGAASID ja KLIIMAMUUTUS Kasvuhoonegaasid: süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesinikud (HFCd), perfluorosüsivesinikud (PFCd), väävelheksafluoriid (SF6) , muud looduslikud ja inimtekkelised atmosfääri gaasilised koostisosad, mis neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust. Kasvuhoonegaaside osakaalud 2013. aastal heitkogusest, % Allikas: www.envir.ee Kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamine on lubatud ainult vastava loa alusel. Saasteallika käitaja rakendab lisameetmeid, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis välisõhus akumuleerudes võivad põhjustada kliimamuutust. Vastavalt välisõhu kaitse seadusele peab teatud fluoritud kasvuhoonegaase või osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavad tooted, seadmed või süsteemid ning seotud
Potentsial - GWP) on 21 korda suurem kui süsinikdioksiidil, kuid samas on tema heitkogused ka suurusjärgu võrra väiksemad kui süsihappegaasil. Metaani põhilised antropogeensed allikad on põllumajandus, olmeprügilad, heitvesi ja heitvee töötlemine ning loodusliku gaasi (maagaasi) tootmine ja jaotamine. Metaani kogus atmosfääris on tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes suurenenud 145%. 2008. aastal moodustas metaan 7,96% Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest. Dilämmastikoksiid (N2O) Dilämmastikoksiidi osatähtsust kasvuhooneefekti tekitamisel globaalse kliimamuutuse tasandil hinnatakse 6%-le. Dilämmastikoksiidi kasvuhooneefekti põhjustav potentsiaal (GWP) on ligi 310 korda suurem kui süsinikdioksiidil, kuid samas on dilämmastikoksiidi heitkogused mitme suurusjärgu võrra madalamad. Dilämmastikoksiidi moodustumine toimub lämmastikurikkas keskkonnas anaeroobsetes tingimustes. N2O sisaldus atmosfääris on
keemia-, metalli- jms tööstusettevõtted, on palju õhusaastet. Transport Tänapäeval on transport iga inimese jaoks väga oluline. Küll aga mõjutab transport nii loodust kui ka inimese tervist. Transpordist eralduv süsihappegaas (CO2) on üks põhilisi kasvuhooneefekti põhjustajaid. Transpordist tuleb ohtlikult suur hulk õhusaasteaineid ja neljandik kasvuhoonegaaside heitest Euroopas. Põllumajandus Ligikaudu 90% kogu Euroopa ammoniaagi (NH3) heitkogusest pärineb looma- ja seafarmidest, sõnniku ladustamisest ning põllu- ja rohumaade väetamisest sõnniku ning lämmastikväetisega, maailmas aga 50% ringis. Eriti probleemne on see teema maades, kus looma- ja põllupidamine on eriti intensiivne, nagu Belgia, Holland, Taani jt, mistõttu neis riikides on välja töötatud spetsiaalsed programmid ammoniaagi heidete vähendamiseks põllumajandusest.
Tshehhi). Ka Eesti majandus on väga süsinikuintensiivne, Lätiga võrreldes toodab Eesti ühe SKT ühiku kohta 2 korda ja Rootsiga võrreldes 4 korda rohkem CO2. Ka Eesti energiasäästu potentsiaal on väga kõrge, näiteks kasutatakse Tallinnas ühe m3 ehitusliku mahu kohta 2530% rohkem soojust kui Helsingis. (1) Kasvuhoonegaaside suurim tootja Eestis on energeetikasektor, mis annab 92% kogu CO2 heitkogusest. Eestis põhineb elektrienergia tootmine peamiselt põlevkivienergeetikal, mis on muude kütustega võrreldes ka märksa suuremat keskkonnakahju. Juba elektrijaamade omatarve ja elektriliinide kaod moodustavad ligi 25% kogu elektritoodangust. Nii paisatakse näiteks Eestis 1 kWh elektri tootmisel õhku keskmiselt 1,18 kg CO2, seevastu Poolas on see elektritootmise keskkonnamõju näitaja 0,96 kg, Euroopa Liidu keskmine 0,34 kg ja nt Rootsis vaid 0,03 kg. (1)
aastal. Eeldati, et kuna Puiestee 28 asub Jõgeva linna läbival voorel, siis sealne piirkond osutub kõige soojemaks, aga tulemus osutus vastupidiseks. See võib olla tingitud õhumasside liikumisest, mille mõjutajaks on temperatuuride muutumine. Talved muutuvad järg-järgult aina soojemaks ja seda mitte ainult Jõgeval vaid ka kogu Eesti kliima on kokku varisemas. Kasvuhoonegaaside suurim tootja Eestis on energeetikasektor, mis annab 92% kogu CO 2 heitkogusest [3]. Uurija leiab, et üheks suurimaks süüdlaseks on põlevkivitööstuse laialdane rakendamine. Samuti on kodanikud hoolimatud majapidamises energia kasutamisega. Kõige igapäevasemate toimetuste ja harjumuste muutmine muudab ka elukeskkonda ja aeglustab globaalse soojenemise protsesse. Uurimustöö tulemusena saab Jõgeva linna elanikele soovitada arvestada probleemidega, mis selgesti juba praegu mõjutavad keskkonda ja põhjustavad kliimamuutusi. KOKKUVÕTE
sisaldus, suitsusus või müratase ei vasta kehtestatud nõuetele, on nende masinate tootmine, Eesti Vabariiki sissevedu, töötava mootoriga masinate Eesti Vabariigist läbivedu ja kasutamine keelatud. § 56. Uue mootorsõiduki kasutaja teavitamine 11 Uue mootorsõiduki tootja, Eesti Vabariiki sissevedaja või müüja teavitab kasutajat mootorsõiduki kütusekulust ja eralduva süsinikdioksiidi heitkogusest. Kasutajale antavate andmete loetelu ja kasutaja teavitamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. [3. www.riigiteataja.ee - §55 §56] 4. EUROOPA LIIDUS KEHTESTATUD MUUTUSEGA NORMID MUUTUVAD PIDEVALT Automootor kulutab keskmiselt l kWh töö saamiseks umbes 0,3 kg kütust, millest tekib umbes 4 m3 heitgaasi. Seega ei tohi normidele vastavalt heitgaasi VOC - kontsentratsioon ületada 310 mg/m piiri. Eestis on kasutusel sama mõõtühik õhu puhtuse hindamisel kui
mistõttu on õhusaasteprobleemid keemia-, metalli-, paberitööstuse jt ettevõtete paiknemise piirkondades üldtuntud Ohud Fossiilsetest kütustest pärineb ~80% kogu maailmas õhku paisatavast CO2-st, globaalse soojenemise peamisest põhjustajast, kusjuures Euroopa riigid annavad sellest ligikaudu 1/3. Transport Autoliiklus annab kuni 80% CO2 ja 60% lämmastikoksiidide transpordisektorist pärinevast koguheitekogusest, samuti tuleb transpordist märgatav osa CO ja LOÜ heitkogusest Ohud Transpordist tulenev süsihappegaas on üks põhilisi kasvuhooneefekti põhjustajaid. Lämmastikoksiididel on oluline roll hapestumisprotsessides. Põllumajandus Ligikaudu 90% kogu Euroopa ammoniaagi (NH3) heitkogusest pärineb loomafarmidest. Ohud Taime ja viljakasvatuses kahjurite tõrjeks kasutatavad pestitsiidid satuvad aurustumisel õhku ja kuhjuvad oma pika eluea tõttu naabruses olevates ökosüsteemides, samuti levivad atmosfääri ning sademete kaudu
käitajatele. Vastavad ettevõtted peavad tagama kasvuhoonegaaside heidete adekvaatse seire ja aruandluse. Igale määruse reguleerimisalasse kuuluvale käitajale anti jaotuskava alusel õigus paisata õhku kindel kogus kasvuhoonegaase e. lubatud heitkogus. Kui käitaja ei kasuta talle lubatud heitkogust täielikult, st paiskab õhku vähem kasvuhoonegaase kui lubatud, on käitajal õigus müüa ülejäävad lubatud heitkoguse ühikud Euroopa Liidu (EL) siseturul. Kui jaotuskava alusel lubatud heitkogusest käitise tööks ei piisanud, tuli käitajal neid juurde osta või tasuda ühe tonni CO2 kohta trahv 40 EUR. Heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi üks eesmärk on motiveerida ettevõtteid energiasäästlikuma ja puhtama tehnoloogia kasutuselevõtule. Kui ettevõte investeerib tehnoloogiasse heitgaaside vähendamiseks, siis sellega vähenevad tema poolt õhku paisatavad heitkogused, keskkond on puhtam ning samas avaneb ettevõttel võimalus lubatud heitkoguste ühikutega kaubelda.
annaabi.ee 
