Halliste luha taimkatte muutustest
1.3. Põllumajandusliku maakasutuse muutustest 20. sajandil
20. sajandi esimesel poolel erines põllumajanduslik maakasutus oluliselt tänapäevasest.
Tasasema reljeefiga ning kõrgema mullaboniteediga alad olid sajandite vältel suurelt osalt
põllumaadena kasutusel. Pool-looduslikud kooslused etendasid olulist rolli kariloomade
söödavarumisbaasina. Karjamaaks jäid sageli metsatukad, mis ei sobinud põllumaaks. Jõgede
kaldaalade luhad sobisid üleujutuste ja liigniiskuse tõttu vaid heinavarumiseks (Talvi, 2001).
Pool-looduslike koosluste majandamisega seotud traditsioone on lähemalt kirjeldanud O.
Loorits (2000; 2001).
Enne 1919. a. kuulus 42% maast ostutaludele ja 58% mõisatele. Mõisate maast oli ligi
veerand antud renditaludele. Seega oli väikemajapidamiste (74663 ostu- ja renditalu)
kasutuses 55,3% ja suurmajapidamiste (mõisate) valduses 44,7% üldisest maafondist.
(Kasepalu, 1991).
1940. a. maareformiga kuulutati maa riigi omanduseks, mis pidi tähendama maa muutumist
annaabi.ee 
