· Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur usuline ja kultuuriline ühtsus. · Eksisteeris ka nn. riiklik superstruktuur - Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Loomulik alus hegemooniataotlustele (Kissinger), tänu oma nõrgalt artikuleeritud keisrivõimule on selles püütud näha ka Euroopa Liidu "riigiülese võimu" teatavat eelkäijat. Mis iseloomustas uusaegset riiki? · Paljurahvuseliste feodaalriikide asemel kujunevad reeglina välja rahvusriigid. · Religiooni asemel kujunevad konsolideerivaks jõuks rahvuskultuur ja rahvusriiklik korraldus. · Tekivad arusaamad riiklikust suveräänsusest, riiklikest huvidest, riigivõimu
a.), kuid järgnenud kuulsusrikas sõjaretk itta taastas lühemaks ajaks hegemoonia Iraanis ja pärast naasmist saavutatud võiduga Ptolemaios V üle Panioni lahingus (200. a.) vallutati lõpuks peaaegu kogu Süüria. Seevastu katse taastada hegemooniat Väike-Aasias ja sekkumine Makedoonia ning Kreeka asjadesse lõppes hävitava lüüasaamisega roomlastelt Magnesia lahingus Väike-Aasia lääneosas (190. a.). 189. a. sõlmitud Apameia rahu tegi Seleukiidide hegemooniataotlustele Väike-Aasias lõpu. Probleemid tekkisid ka Juudamaal, mis oli Koile-Süüria vallutamisega langenud Seleukiididele kätte. Kuna juudid toetasid Antiochos III-t Ptolemaioste vastu, andis kunings neile ulatusliku omavalitsusõiguse, nagu neil oli olnud ka Ptolemaioste all. Sama 63 poliitikat jätkas Seleukos IV (187 175) ja esialgu ka Antiochos IV (175 164). Ent kui Antiochos pöördus 168. a
annaabi.ee 
