o Liberalism on Marxi keskne probleem, ehitab oma ideoloogia üles anti-liberaalsena, o Marksism: liberalismi-eelsete elementidega püütakse seletada liberalismi-järgset olukorda Marxi edasiarendajad 20. sajandil o Vladimir Lenin (‘Mida teha?’, 1902) – proletariaadil on ideoloogiat vaja, muudab ideoloogia poliitilise võitluse osaks, o Antonio Gramsci (‘Vanglapäevikud’, 1929-1935) – hegemooniateooria. Kodanlik ideoloogia on nii hegemoniaalne, et mõjutab ka töölisklassi. Tema vastu aitab ainult poliitiline võitlus. o Frankfurdi koolkond (Herbert Marcuse, Jürgen Habermas) – tarbimis- ja massiühiskonna ideoloogia. Habermasi ‘Avalikkuse struktuurimuutus’ (1969), o Prantsuse semiootikud, eelkõige Michel Focault. Kuidas läbi keele ja mõistete muundumise luuakse võimusuhteid ja –institutsioone, o Eliit jääb alati valitsema masside üle. Totalitarismi kriitikud
ka Uruki vaas(wanka vase)Inanna kompleksist pärit,püütud ühiskonda demonstreerida,all vesi ja taimed,siis järgmine ring on loomad, siis inimesed, kes kannavad andameid,kõige ülemine andamite kotid kohalejõudnud ka jumalannale või jumalane viitavad märgid,tõenöoliselt oli Inanna selle habemikuga mingis suhtes.Preester kuningas. Uruk 4 at tõusis esile,linnriik.Ei tea milline oli Uruki suhe teiste väiksemate linnadega,hegemoniaalne valitseb väiksemate linnade üle.Uruki pitserid on leitud ka Põhja- Mesopotaamias, kuni vahemereni.Näitab, et Urukil olid laialdased kontaktid.Lõuna-Mesopotaamias maavarade vaesus (savi) kivi,puitu,metalli polnud, tuli hankida mujalt(kivi ja metalli põhja poolt),puitu(liibanoni seedrimetsadest).Luksusliku elu arendamine toormaterjali hankimine. Tempel korraldas väliskontakte. 3 loeng 19,02 Mesopotaamia- Uruki periood 4 at II poolel , tsivilisatsioon kerkis esile.Protokiilkiri.Valitseja
muutus nominaalseks. Hiinas kujunes välja sisuliselt anarhiline süsteem, mis koosnes 5 – 7 ‘suurriigist,’ 70 väiksemast riigist ning kuni tuhandest pisiriigist (vrd Saksa-Rooma keisririik). Osa riike tunnistas formaalselt Zhou wangide ülemvõimu (Huanghe piirkond), osa ei tunnistanud seda isegi tseremoniaalselt, kuid kuulusid samasse süsteemi – so olid tihedas läbikäimises. 7 sajandil eKr tugevnes Chu riik, mis ähvardas kujuneda Hiina hegemooniks. Tekksi Chu vastane anti-hegemoniaalne koalitsioon. 679 toimus ulatuslik konverents, kus moodustati Chu vastane liit, selle etteotsa valiti ba – tugevaim riik liidus ehk selle liidu hegemoon (eri aegadel olid ba-ks erinevad riigid). Sajandi lõpus õnnestus aga Chu-l saada ba-ks – seega kujunes üsna keeruline süsteem, kus ühelt poolt oli olemas Zhou dünastia wang, siis ba ning lõpuks hulk tegelikult iseseisvaid riike. 5–3 sajandil Zhanguo ehk võitlevate riikide periood – võitlus Hiina riikide ja
k nim selle linna kohta, tõlkes uus linn. Seal elavat rahvast nimetati foiniiklasteks või punices ehk puunlased. Linn rajati 8. saj paiku. Seal austati foiniikia jumalaid (Istar, Baal) ja riituste hulka kuulus ka inimohver. ' Allikate suhtes- oli foiniikia keelne kirjavara, aga seda pole säilinud, va raidkirjad. On olemas vaid hilisemad tõlked kreeka ja ladina keeles. Mõlemad olid kartaagolaste vaenlased ja mõlemad käsitlesid teda vaenulikus vaatepunktist. Kartaago oli linnriik, aga hegemoniaalne. Suht varakult kujunes neil impeerium või sõltuvad linnriigid ulatuslikul alal. Nad võisid olla Kartaago hegemooniat tunnistavad liitlased. Aga Aafrika hõimud allusid ka neile sisemaal. Riigikord: Tegu oli aristokraatliku vabariigiga, kreeka autorid tunnustasid seda riigikorda, pidades seda ideaalselt sulanuks. Riiki juhtus kahekojaline nõukogu, vb senat 300 liiget ja kitsam 30 liikmeline. Aristokraatlik kohtukoda 150 liiget