noortele tähtedele. Päikese vanus ületab 3 miljardit aastat, mis järledub Maa vanuse hinnangutest. Kust aga on pärit tohutu energia Päikese kiirguse säilitamiseks kogu selle pika aja vältel? Tuumafüüsika edusammud võimaldasid järeldada, et tähed saavad energiat termotuumareaktsioonidest, mis toimuvad nende sisemuses, kümne miljoni kraadini ulatuval temperatuuril. Prootonid muunduvad heeliumituumadeks, vabanev energia imbub pikkamööda läbi tähtede sisemuse ja kiirgub transformeeruna maailmaruumi. Tänapäeval saame anda tähe evolutsioonist järgneva ettekujutuse. Tetud põhjusel hakkab tähtedevaheline gaasi ja tolmupilv kondenseeruma. Üsna kiiresti (astronoomilisese mastaabis) moodustub sellest pilvest gravitatsioonijõu mõjul suhteliselt tihe läbipaistmatu kera. Tekkinud kera ei saa veel täheks nimetada, kuna tema keskosa
Tähtede elu viimased hetked Moodsa käsituse järgi sünnivad tähed tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilvede tihenemise teel. Alguses saab täht energiat ainult sellest , et tõmbub raskusjõu toimel kokku. Tihenemisperiood kestab sõltuvalt pilve massist kümneid tuhandeid kuni sadu miljoneid aastaid. Kokkutõmbumisel tähe sisemuse temperatuur tõuseb, kuni on lõpuks küllalt suur tuumareaktsioonide algamiseks. Tähtede sisemuses hakkavad vesinukutuumad ühinema heeliumituumadeks ja vabastavad seejuures energiat. Kui tuumareaktsioonid on saavutanud täie hoo, siis on tähe elus kätte jõudnud väga kindel ja rahulik ajajärk: temast on saanud nn. põhijada täht. See periood on tähe keskiga, mis kestab miljoneid või miljardeid aastaid. Näiteks meie Päike on praegu stabiilses põhijadaperioodis. Sel ajal muutub vesinik tema sisemuses vähehaaval heeliumiks. Põhijadaperioodi pikkus ja tähe hilisem saatus sõltuvad tähe massist ja keemilisest
(75%) ja heelium (umbes 25%) ning väikeses koguses liitiumi ja berülliumi. Raskemad elemendid tekivad Universumis tähtedes toimuvate tuumareaktsioonide (enamasti termotuumareaktsioonide) tulemusel. Tekkinud vesinikust, mille aatommass on umbes 1,0 (üks prooton), Põhijada tähtedes (mille hulka kuulub ka Päike) ühinevad vesinikutuumad kõrgel temperatuuril (mitu miljonit kraadi) ja kõrgel rõhul heeliumituumadeks (aatommass umbes 4,0). See ühinemine läbib mitu vaheastet. Saadav kahest prootonist ja kahest neutronist koosnev heeliumituum on pisut kergem kui neli prootonit kokku. Masside vahe läheb väljuva gammakiirguse arvele. Sarnane tuumasüntees, kus kergemad aatomituumad ühinevad raskemateks, jõuab enamikus tähtedes välja süsinikutuumade moodustumiseni, suurema massiga tähtedes rauatuumadeni.
annaabi.ee 
