Ta on olnud mitmete vabariiklike ja rahvusvaheliste ürituste algatajaks ja peakorraldajaks, sealhulgas rahvusvaheline võitluskunstide festival ,,Noorte meistrite tee" (alates 2001. aastast), Baltimaade suurim rahvusvaheline taekwon-do turniir BaltCup (al. 2002), laste ja noorte turniir ,,Tiigripoeg" (al. 2002), Eesti avatud võitluskunstide mängud (al. 2008). Aastal 2000 asutas noorsooühingu ,,Põlvkond", mis on aastate jooksul viinud läbi mitmeid noortele ja eaketele suunatud heategevusprojekte. Alates 2009. aastast on ta koordineerinud intellektuaalide klubi tegevust, mille eesmärgiks on kaasata venekeelseid noori ühiskondlikku diskussiooni. Aastal 2008 astus Eesti Keskerakonda ning 2009. aastal sai valitud Tallinna Volikogusse, kus osales haridus- ja kultuurikomisjoni töös, samuti õiguskorra ning Tallinna Noorsoo- ja Spordiameti komisjonis. 2011. aasta märtsis osutus valituks Riigikogusse. Tema volitused on lõpetatud sama aasta aprillis seoses
Lühidalt ja konkreetselt on oma nõudmised kirja pannud Kultuurkapital, tuues selgelt välja, et ebaselgelt ja puudulikult vormistatud projektidele ja aruandevõlglastele ja võlglastele, või juuriidilistele isikutele kelle juhatuse hulka kuuluvad võlglased, ei eraldata stipendiume. Ka ei toeta Kultuurkapital taotluse esitamise tähtajaks juba toimunud üritusi, päevarahasid, vastuvõttude ja bankettide toitlustamist, kommertsütirusi; heategevusprojekte, traditsiooniliste rahvaürituste ja riiklike pühade puhul pidulike ürituste korraldamist ninh ehitus ja renoveerimistöid. Ka siin on nõutav kaasfinantseerimine ja/või omaosalus projektides vähemalt 10% (eelarves ja tegelikus täitmises). Ka tuleb aruandes esitada projekti tegelikud tulud ja kulud vastavalt taotluses esitatud eelarvele; stipendiumi saaja on kohustatud kasutama Kultuurkapitali sümboolikat (logo) üritustel,
seotud muutused pereliikmed situatsiooni, mis muudab nende elu erinevaks teiste perede omas (Kiis, 1999). Selle tõttu tekib küsimus kui palju ja mil määral aksepteeritakse puudelapsega peresid ühiskonnas? Mida teevad riik ja omavalitsus antud perede aitamiseks ja toetamiseks? Ning kuidas suhtutakse puudega lastesse? Tänapäeva ühiskonna suhtumine puuetega inimestesse ja teistesse vähemusrühmadesse on alles kujunemisjärgus. Kuigi on algatatud erinevaid heategevusprojekte nagu näiteks oli 17.aprillil toimunud heategevuskontsert ,,Päikest kõigile" Maarja Päikesekodu ehitamiseks, on areng veel minimaalne, kuna vaatamata juba toimunud positiivsetele muutustele, jääb puude olemus enamusele siiski mõistmatuks. Üldlevinud arusaama kohaselt on kõik puuetega inimesed ühesugused, rõhk asetatakse enamasti mõistele "puudelised". Puuetega inimesi kujutatakse vähemeelistatud olukorras olevate isikutena, kellele puue põhjustab kannatusi.
annaabi.ee 
