Sotsiaaleetilised probleemid tänases Eestis
Kui ei näe enda ümber
toimuvat, siis ei tekigi mõtteid aitamisest. Esimene samm abistamiseks on vaja kõigepealt
hädasolijat märgata. Tuleb tõsta enda pea nutitelefonist või silme eest kaugemale ja näha
ümbritsevaid probleeme ja püüda neid lahendada. Kindlasti on meedia suuresti juba mõjutanud
inimestel paremini märkata ja aidata, kuid üldist ühiskonna pilti vaadates, pole see olnud piisav.
Näiteks telesaade “Kodutunne” või heategevusprograam “Märka ja aita”, ei ole see piisavalt
inimeste sisemist väärust ümber kujundanud, et võtta aitamist loomuliku elu osana. Aga, kui tekib
olukord, kui inimene märkab aga ei aita? Kuidas neid mõjutada, et inimest aidata püüaks? Kas
ainult märkamisest piisab?
“Kes ta mulle on?”
Inimesed võivad märgata, aga kui see isik jätab ükskõikseks, siis on abistamine vähetõenäoline.
Pealtnägija empaatiapuudumine on üks tegur, mis võib takistada aitaja jõudmist abivajajani.
annaabi.ee 
