JOHANN WOLFGANG GOETHE (1749-1832) 1. Goethe väitis ühes oma kirjas, et teda vapustas sügavalt 1755 aastal toimunud Lissaboni maavärin. Temas juurdunud usk taevase isa armust ja hoolest muutusid teda painavaks ning tekitasid kriitilise suhtumise usku. Usk taevase isa heatahtlikkusse kadus. Lissabonis toimunu aga avas talle uued võimalused seletada hea ja kurja seost. Aga ta väitis, et igal inimesel endal tuleb teha valik. Ühest mõistmist ei saa olla. 1768 aastal haigestus Goethe raskelt, sellega kaasnes ka sügav hingeline kriis. Goethe hakkas huvi tundma alkeemia vastu. Ta otsis vastust küsimusele, kuidas on jumal ja loodus teineteisega seotud. Selline tunnete ebamäärane käärimine sai aluseks ,,Faustis" olevatele probleemidele.
valla-ja kihelkonnakoolidega, vaid tuleb asutada ka kõrgema astme koole. Küll mõistsid seda kuulavad saksad, et Hurda poolt esitatud soovid on juba täitumas ning võisid vaid pahameelest tõdeda, et see sugu, keda nad olid harjunud oma jalgade alla tallama, hakkas kõnelema ja mõtlema mingist iseseisvast haridusest. Eesti rahva sümpaatia kuulus aga vene rahvale, vastupidiselt sunnitud sõpruseavaldustele baltisakslaste aadressil. Talurahvas demonstreeris oma naiivset usku keisri heatahtlikkusse valjude hurraahüüete ja rõõmuhõisetega, kui kindralkuberner lubas peoliste tänu keisrile edasi öelda. Oli ju Aleksander I olnud nende ,,päästja". Vastupidiselt vaikiti aga Eesti-ja Liivimaa rüütelkondade tervituste ettelugemise ajal. Vene ajakirjanduse arvates polnud eestlastel põhjust üleüldse pidulikult pühitseda sellist sündmust, mis tegelikult halvendas nende sotsiaalset olukorda. Tehti hoopis etteheiteid, et baltisakslased ignoreerivad 19.veebr.1861.a
annaabi.ee 
