Tammsaare "Tõde ja õigus"
õiguse nõudmist ei lõpetanud ta kunagi. Tema õigusevajadus tekitas talle suuri probleeme
oma naabri Oru pearuga, kes oli hoopis teist masti mees.
Oru Pearu oli täielikult Andrese vastand. Ta oli salakavalik ja riukalik ning enese arust
oskas ,,rehnutti" mitme eest pidada. Armastas alkoholi ja laaberdamist ning samuti tüli
norimist. Ta ässitas isegi enese pojad naabrite vastu. Vahel siiski tundub, et Pearu polegi nii
egoistlik, vaid üsna heatahlikult nõus vaenlasega ära leppima. Hiljem selgub aga, et mees ei
mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest
puhtaks pesta. Pearu kujutab enda tegelaskujuna tõelist eestlast, kes on ainult enese heaolu
peal väljas.
Andrese ja Pearu erinevused põhjustavad nende vahel palju tüli norimisi ja kohtus
käimisi. Seal käidi tegelikult ainult pisiasjade pärast. Kord oli asi maa piiride panekus, kord
selles, et kellegi rukis oli ära rikutud
annaabi.ee 
