Inimkonda on õpetatud üksnes dekadentlikke väärtusi üleväärtusteks pidama. Katte eemaldamine kristlikult moraalilt on sündmus, millel ei ole võrdset, tõeline katastroof. Kõik mida seni ,,tõeks" peeti, avaneb nüüd. Kes paljastab moraali, paljastab seniste väärtuste väärtuse. Moraal on kõik vastupidine, kui ta tegelikult paistab. · Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Inimtüübi eitus, keda on seni kõrgeimaks peetud (heasoovilik, heategev inimene), teiselt poolt eitab kristlikku moraali (dekadentlikku moraali). · Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlik moraalne olevus on absurdsem, valelikum, edevam, kergekaalulisem, ennastkahjustavam. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud. See moraal õpetas põlgama esmaseid eluinstinkte, õpetas inimesi üksnes dekadentlikke väärtusi üleväärtusteks pidama.
Valude põhjus võib olla puhtsalt füüsuline, aga kui inimene usub, et tema peale on pandud nõidus, siis see hirm võibki valusid põhjustada või neid teravdada. Seesugused on loitsimise üldised tunnusjooned. Üksikasjade osas varieerub see kogukonniti. Üks esimesi põhjalikumaid antropoloogilisi uurimusi loitsimise kohta pärineb E. E. Evand- Pritchardi sulest, kes uuris Lõuna-Sudaanis zande hõimu. Zanded eristasid kolme liiki maagiat. Esimene oli kasulik, heasoovilik maagia, kuhu kuulusid nõu küsimine oraaklite ja selgeltnägijate käest, amulettide kasutamine kaitseks nõidade vastu, viljasaagi suurendamise riitused ja koguni bagbuduma, surmatoov maagia, sedavõrd kui see oli lubatud kättemaksmiseks tollele, kes oli surmanud kelelgil hõimlase. Hea maagiaga pandi maksma õiglus, nagu seda mõistis zande hõim, ning bagbuduma muutus mõjutuks, kui seda kasutati ebaõigel eesmärgil. Samas peeti loitsimist väärteoks. Selle
tema eest hoolt kantaks . Kui anda tsustamine inim kätte , on selle tulemuseks kaos, anarhia ja katastroof. · Võimu käsitlus on ebamäärane. · Omandikäsitlus. Omand jagatud omaniku ja võimu vahel .Omand on omaniku oma aga raskes olukorras omab ka võim omandit. Täiendav pääs ressursside juurde, kui võimul on seda vaja. · Konservatism usub siiralt võimu aususesse. Võim on läbinisti heasoovilik nähtus. Neoliberalismi ja neokonservatismi sümbioos on kons käsitlusviis, kus võim on otsustanud , et vaba , piirangutest puhastatud maj tegevuse. III 5 Sotsialism Liberalism taandub vasakpoolsuse ees 19.saj ja 20saj. Alguses. Autoritaarsus kujunenud kindlate põhjuste tagajärjel. Lääne Euroopa on erand, oma majandusliku eripäraga, mistõttu seal pole autoritaasust vaja olnud. Mujal Euroopas läbi 19 saj ja 20
annaabi.ee 
