Kristiina Kalbus, 12.b Kas eesti ühiskond on jätkusuutlik? Jätkusuutliku arengu puhul peaks rahuldatud saama praeguse põlvkonna vajadused ja ohtu ei tohi sellega seada tulevaste põlvkondade huve. Minu arvates, et ei suuda seda riik täielikult teha. Ma arvan, et Eesti ühiskond ei ole jätkusuutlik. Esiteks ei suuda Eesti valitsus rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhivajadusi. Nende soovidest püütakse kalduda kõrvale või siis püütakse neid väga minimaalselt täita. Rahva arvamusest poliitikud suurt ei hooli, neile läheb korda vaid see, mis neile kasu toob. Inimesi püütakse lõksu kõiksugu reklaamidega, aga kui on vaja midagi teha, siis suudetakse mõelda välja vabandusi, miks rahva soovi ei saa täita. Eesti rahvastiku olukord ei ole kiita. Eesti iive on negatiivne, see tähendab, et sündimus jääb alla suremusele ja rahvas on...
kvantitatiivne suhete muutus - rahvastiku juurdevool linnadesse/linnastute kasv Urbanism – kvalitatiivne suhete muutus; “maa-linn” elulaadi vastandamisest elustiilide vältimatu mitmekesisustumiseni linnaühiskonnas Ökobränding - Võtmesõnad: keskkonnasõbralik energiakasutus, tehnoloogia, disain, liikuvusvõimalused; multifunktsionaalsus, PPP, huvigruppide osalus, teadmistepõhine majandus - Linnakonkurentsivõime-„ökobränding“ - Näited pigem kõrgema heaolutasemega linnades ja parasvöötme kliimas - Kriitika “hedonisticsustainability”,“green gentrification” – vähe tähelepanu sotsiaalsel jätkusuutlikkusel Jätkusuutlikkus ja selle dimensioonid – Erinevad arusaamad jätkusuutlikkuse dimensioonide omavahelisest suhtest (majandus/keskkond/sotsiaalne heaolu): - „Triple Bottom Line“(Elkington, 1994, 1997) – majandusliku kasvu soodustamine, tagades sotsiaalse kaasatuse ja keskkonnamõjude minimiseerimise
heaolutegureid. SKP alternatiivina võtsid USA majandusteadlased W. Nordhaus ja J. Tobin Yale ülikoolist 1972. a kasutusele termini puhas majanduslik heaolu PUMAH , mis hõlmab lisaks SKP-le veel inimeste vaba aja väärtust ja turuvälisest majandustegevusest saadud tulu. Sellest on lahutatud nn negatiivsed välismõjud, nagu keskkonna reostus, ühiskondlik ebastabiilsus jne. Järgnevalt vaatame SKP kui arenguindikaatori puudusi ja seoseid tegeliku heaolutasemega põhjalikumalt. · SKP kui absoluutsuurus ei arvesta, et riikide rahvaarv on erinev. Lahenduseks oleks kasutada arenguindikaatorina näitajat SKP ühe elaniku kohta. · Hinnataseme muutused. Ajaliste võrdluste tegemisel ei saa kasutada nominaalset SKP-d, sest hinnatase ei püsi konstantsena. Selle puuduse kõrvaldamiseks kasutatakse SKP deflaatorit, mille abil teisendatakse kogu vaadeldava perioodi andmed võrreldavatesse (baasaasta) hindadesse. · Valuutade ostujõu erinevused
väljaandes „Meie ühine tulevik“. Vastavalt sellele raportile on jätkusuutlikkus (kasutatakse ka säästev areng) kontseptsioon, mille kohaselt praeguste põlvkondade vajadusi rahuldatakse, kahjustamata tulevaste põlvede võimalusi rahuldada oma vajadusi. (ÜRO 1987). 11 Vastavalt Eesti Säästva Arengu Riiklikule Strateegiale „Säästev Eesti 21“ hõlmab jätkusuutlikkuse mõiste sotsiaalset sidusust, kultuurilist elujõudu ja kõrge heaolutasemega ökoloogiliselt tasakaalus ühiskonda. (Eesti Säästva Arengu Riiklik Strateegia 2005). Säästev areng hõlmab loodusliku mitmekesisuse kaitsmist. Säästev areng põhineb demokraatial, soolisel võrdõiguslikkusel, solidaarsusel ja inimeste põhiõiguste austamisel. (Euroopa Liidu Säästva Arengu Strateegia 2006, 2). Säästev areng on tasakaal inimese elukvaliteedi paranemise ja keskkonna taluvusvõime vahel
annaabi.ee 
