säilimise läbi aegade». Eesti jätkusuutliku arengu nurgakiviks on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus, seda postuleeriv arengueesmärk on fundamentaalse tähendusega, eestluse püsimine on Eesti arengueesmärkide reas esimesel kohal. Inimese heaolu kasv Eesti praegune seisund on heaolu vaatepunktist tõlgendatav kaheti. Globaalsest seisukohast hinnatuna on tegemist pigem kõrgema kui madala heaolutasandiga ühiskonnaga. Regionaalselt (Põhja-Euroopa kontekstis) on tegemist madala heaolutasandiga maaga. Sotsiaalselt sidus ühiskond Käeolevas strateegias püstitatud esimese kahe eesmärgi (Eesti kultuuriruumi püsimine ja heaolu kasv) saavutamine on võimalik vaid siis, kui nendest eesmärkidest tulenevaid hüvesid naudib valdav enamik elanikkonnast ning nende saavutamise hind ei ole ühiskonna kui tervikorganismi jaoks destruktiivne. Nimetatud eesmärkide realiseerumine on võimalik vaid
uusasukate poolt. Nende mehhanismide tuumaks on rahvuskeelne haridus, rahvuskeelel põhinev kultuuriloome (sh teadus), rahvuskeelse suhtlemise ning rahvuslike kultuuriväärtuste ja käitumismallide funktsionaalsus igapäevases elukorralduses ja kõigis eluvaldkondades. Heaolu kasv Eesti praegune seisund on heaolu vaatepunktist tõlgendatav kaheti. Globaalsest seisukohast hinnatuna on tegemist pigem kõrgema kui madala heaolutasandiga ühiskonnaga. Regionaalselt (Põhja-Euroopa kontekstis) on tegemist madala heaolutasandiga maaga. Teiste sõnadega vaatamata positiivsele dünaamikale valitseb tugev heaolu defitsiit. Eestlased ja ka teised Eesti elanikud ei võrdle oma heaolutaset mitte arengumaadega, vaid Euroopa Liidu riikide ja eriti Põhjamaadega. Heaolu defitsiit puudutab eriti tugevalt heaolu majanduslikku komponenti (Eesti SKP per capita on praegu võrreldavates hindades umbes 40 % EL
Oma kultuuriruumi elujõulisena hoidmisel ja saavutamisel on suur roll rahvuskeelsel haridusel, rahvuskeelel põhineval kultuuriloomel ja teadusel, rahvuskeelsel suhtlemisel ja kasutamisel igapäevaselt erinevates eluvaldkondades. Heaolu kasv on järgmine punkt arengueesmärkide nimekirjas. Eesti heaolu seisundit saab tõlegendada kaheti: globaalsest ja regionaalsest seisukohast. Globaalselt on tegemist Eesti puhul pigem kõrgema heaolutasandiga riigiga. Regionaalselt võrreldes Põhja-Euroopaga on tegemist madala heaolutasandiga maaga. Üldiselt ei võrrelda heaolutaset arengumaadega. Seetõttu võib öelda, et esineb heaoludefitsiit. Näiteks võib tuua, et Balti riikidest asub Eesti kõrgeimal kohal, kuid Skandinaaviast jääb tublisti maha (Rootsi oli esimesel kohal). 2013. aastal tehtud Briti sõltumatu organisatsiooni Legatum Istitute uuringute kohaselt on Eesti heaolult 35. kohal, mis tähendab et Eesti on võrreldes eelmise
annaabi.ee 
